Obsah (6)

§ 159§ 158§ 146§ 145§ 75§ 147

2-12-7762 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-7762 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 26.novembril 2012, Pärnu koht

§ 159lg-le 1 aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

Arvelduskrediidilepingu tagatiseks oli seatud hüpoteek kinnistule registriosa numbriga 1596706, asukohaga Kilksama küla, Sauga vald. Hageja esitas 23.03.2010 täitmisavalduse mh sissenõudja ja laenusaaja vahel 15.01.2008 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 08-006392-KT tuleneva nõude rahuldamiseks hüpoteegi arvelt. Seega aegumine katkes ja algas uuesti 23.03.2010.

§ 158

lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on esitanud hagejale 14.05.2009 avalduse, milles tunnistab arvelduskrediidilepingu nr 08-006392-KT võlgnevust summas 21 871,76 €, millega aegumine katkes ja algas uuesti. KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUVÄIDETELE 25.10.2012 kostja märgib, et hageja ei eita, et on esitanud käenduslepingust tuleneva nõude kostja vastu hiljem kui kolm aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja leiab, et kõik hageja vastuväited on asjakohatud ja alusetud. Krediidilepingu üldtingimuste punktis 12.

1. leppisid AS Swedbank ja Rajcic Belosevac OÜ kokku aegumistähtaja pikendamises 5 aastani. Käenduslepingus, mille alusel on esitatud nõue kostja vastu, igasugused nõuete aegumistähtaja pikendamise kokkulepped puuduvad. R. S. ei ole alates 26.02.2009 Rajcic Belosevac OÜ osanik ega juhatuse liige. Seega ei ole tema eraisikuna huvitatud mingilgi moel tagama AS Swedbank nõudeid Rajcic Belosevac OÜ vastu. R. S.ei ole sõlminud AS-iga Swedbank kokkuleppeid, et käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega pikendatakse 5 aastani. Täitedokumendiks, mille täitmiseks esitamisega hageja hinnangul kostja vastu nõude aegumine katkes ja algas uuesti, on hageja, Rajcic Belosevac OÜ ja OÜ Sauga Vara vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, mitte aga täitedokument R. S. kui käendaja suhtes. Hageja osundatud alusel võis katkeda ja alata uuesti nõude aegumine võlgniku Rajcic Belosevac OÜ vastu arvelduskrediidi kasutamise lepingu järgi, mitte aga nõue 15.01.2008 AS Swedbank ja R. S. vahel sõlmitud käenduslepingu järgi. Hageja käsitluse kohaselt tunnustas kostja nõuet 04.05.2009 hagejale esitatud avalduses. Hageja sellekohased väited ei ole õiged ega tõesed. Hageja esitas kolmanda isiku – Sauga Vara OÜ (mille juhatuse liige oli R. S.) avaldus Rajcic Belosevac OÜ kohustuste ülevõtmiseks. Kohustatud isikuks käenduslepingu järgi on siiski R. S., mitte Sauga Vara OÜ. Sauga Vara OÜ soovis üle võtta Rajcic Belosevac OÜ kohustused, et vältida sellega hüpoteegi realiseerimist ja äriühingule kuuluva kinnistu sundmüüki täitemenetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab 3 2-12-7762 menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotlusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et 15.01.2008 kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu nr 08-006392KÄ, millega kostja kohustus tagama Rajcic Belosevac OÜ (endise ärinimega Master Yacht International) ja hageja vahel 15.01.2008 sõlmitud arvelduskrediidilepingust tulenevaid Rajcic Belosevac OÜ kohustusi. Vaidlust ei ole selle üle, et Rajcic Belosevac OÜ ja AS Swedbank leppisid kokku nõuete aegumise tähtajaks 5 aastat, samuti hageja ei vaidlusta, et käesolev hagi on esitatud rohkem kui 3 aasta möödumise järel arvelduskrediidilepingust tekkinud nõude sissenõutavaks muutumisest.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas põhivõlgniku ja hageja vaheline aegumistähtaja pikendamise kokkulepe pikendab ka hagejal põhivõlgniku nõuet tagava käendaja vastu tekkivate nõuete aegumistähtaega ning kas vaidlusalusest käenduslepingust tulenevad nõuded on täitedokumendi täitmiseks esitamisega ja/või nõude tunnustamisega katkenud. 4.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 145

lg 2 sätestab poolte õiguse kokkuleppel pikendada kuni kümne aastani aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat. Hageja, tuginedes

§ 145

lg 2, käenduslepingu punktidele 3 ja 10 ning arvelduskrediidilepingu punktile 12.2, leiab, et käesolevas asjas kehtib käenduslepingust tulenevatele nõuetele viie aastane aegumistähtaeg.

1. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Käenduslepingu punktis 3 kostja käendajana kinnitab, et on tutvunud arvelduskrediidilepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Käenduslepingu punktis 10 märgitakse, et käenduslepinguga reguleerimata küsimustes lähtutakse Panga üldtingimustest; käendaja kinnitab, et on nendega tutvunud ja nõus. Kohus leiab, et „lepingus reguleerimata küsimuseks“ ei saa lugeda nõude aegumistähtaega. Nõuete aegumise üldised tähtajad sätestab seadus. Seaduses lepingupooltele antud võimalus leppida muuhulgas kokku seaduses sätestatust pikemas aegumistähtajas eeldab poolte konkreetset kokkulepet. Kohus leiab, et puudub mõistlik põhjendus, miks juhul, kui pooled lepingu sõlmimisel leppisid kokku käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja pikendamises 5 aastani, ei lülitatud konkreetset punkti lepinguteksti. Vaidlusaluses käenduslepingus üldiselt sõnastatud punkt 10 ei asenda lepinguosaliste kokkulepet.
2. Käenduslepingust ei selgu üheselt, milliseid „Panga üldtingimusi“ silmas peetakse. Hageja kirjalikust seisukohast järeldub, et hageja peab käenduslepingu punktis 10 nimetatud panga üldtingimusteks arvelduskrediidilepingu üldtingimusi. Nimelt viitab hageja 10.10.2012 kirjalikus seisukohas otsesõnu arvelduskrediidilepingu nr 08-006392-KT punktile 12.2, mis on sõnastatud järgmiselt: “Arvelduskrediidi saaja ja Pank on käesolevaga leppinud kokku pikendada Lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega 5 (viie) aastani.“ Arvelduskrediidilepingu üldtingimuste punkti 2 kohaselt peetakse selles lepingudokumendis mõiste „Leping“ all silmas arvelduskrediidilepingut koos kõigi sõlmitavate lisadega. Käendusleping ei ole arvelduskrediidilepingu osa ega selle lisa. Seega mõistlikult ei saa arvelduskrediidilepingu üldtingimusi lugeda käenduslepingus nimetatud panga üldtingimusteks. Lisaks kohus leiab, et ka juhul, kui käenduslepingule oleksid kohaldatavad arvelduskrediidilepingu üldtingimused, ei mõjutaks käenduslepingu alusel esitatavate nõuete aegumistähtaega arvelduskrediidilepingu tingimus, mis sätestab krediidisaaja ja panga kokkuleppe arvelduskrediidilepingu nõuete jaoks seaduses sätestatust pikema aegumistähtaja. 7.

§ 75

lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui 4 2-12-7762 tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja käenduslepingu, mille punktides 3 ja 10 sisaldus nõustumus, et kostja on tutvunud arvelduskrediidilepinguga, on aru saanud selle sisust ja endale võetud kohustuste sisust, ning et kostja on tutvunud ja nõus panga üldtingimustega, millest lähtutakse lepinguga reguleerimata küsimustes, allkirjastamisega ei avaldanud kohtu hinnangul tahet pikendada käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega 5 aastani. Kohus leiab, et mõistlik isik saab eelnimetatud lepingute punktides väljendatud kostja tahteavaldusi tõlgendada üksnes selliselt, et kostja on tutvunud ja aru saanud sellest, et hageja ja põhivõlgnik on leppinud kokku arvelduskrediidilepingust tulenevate nõuete seaduses sätestatust pikemas aegumistähtajas (käenduslepingu punkt 3), kuid kostja ei ole teinud hagejale mingeid tahteavaldusi käenduslepingu nõuete aegumistähtaja pikendamise kohta. 8. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

§ 159

lg 1 alusel aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja esitatud dokumentidest (täitmisavaldus ja kinnisasja arestimise akt) nähtuvalt on täitedokumendiks muu hulgas hüpoteegiga tagatud hageja ja Rajcic Belosevac OÜ vahel 15.01.2008 sõlmitud laenuleping nr 08-06392-KT. Hüpoteegiga koormatud kinnistu kuulus Sauga Vara OÜ-le, kes oli täiteasjas ka võlgnikuks. Kohus nõustub kostja väitega, et kohustatud isikuks täitemenetluses oli Sauga Vara OÜ, mitte R. S. ning kolmanda isiku suhtes hüpoteegilepingust tulenevate nõuete maksmapanek ei ole käsitatav sellise täitedokumendina, mille täitmiseks esitamine katkestaks käenduslepingust hagejal R. S. vastu tekkinud nõuete aegumistähtaja. R. S. ja OÜ Sauga Vara on mõlemad taganud põhivõlgniku kohustusi, mistõttu on nad arvelduskrediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste osas solidaarvõlgnikeks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2). VÕS § 68 lg 3 kohaselt seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti. 9. Samuti ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja vastu esitatud nõuete aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti kostja poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (

§ 158lg 2).

Hageja käsitab kostja poolt nõude tunnustamisena 04.05.2009 avaldust, mille R. S. esitas Sauga Vara OÜ juhatuse liikmena, mitte käenduslepingust kohustusi omava füüsilise isikuna. Kostja ei ole avalduses tunnustanud tema kui käendaja vastu kohustuse olemasolu, vaid on üksnes Sauga vara OÜ esindajana Swedbank AS-ilt saadud tõendi alusel konstateerinud Master Yacht International OÜ krediidilepingutest tulenevate kohustuste olemasolu seisuga 23.02.2009 ning palunud need vormistada ettevõttele Sauga Vara OÜ. Võttes arvesse, et Master Yacht International OÜ-l oli hagejaga sõlmitud mitmeid krediidilepinguid, mille täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek Sauga Vara OÜ kinnistule Sauga vallas, ning 23.03.2009 oli hageja esitanud hüpoteegi realiseerimiseks täitmisavalduse kohtutäiturile, on eluliselt usutav kostja väide, et Sauga Vara OÜ soovis kohustuste ülevõtmise teel vältida enda kinnistu sundmüüki enampakkumisel. R. S. kui Sauga Vara OÜ juhatuse liikme tahteavaldust vormistada Master Yacht International OÜ krediidilepingutest tulenevad kohustused üle Sauga Vara OÜ-le ei ole võimalik võrdsustada R. S. kui füüsilise isiku poolt käenduslepingust tema vastu tuleneva nõude tunnustamisena. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Sauga vara OÜ 04.05.2009 avaldus ei katkestanud käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemist. 10. Eeltoodust tulenevalt kohaldub hageja ja kostja vahel 15.01.2008 sõlmitud käenduslepingust R. S. vastu tulenevate nõuete puhul

§ 146lg-s 1 sätestatud üldine kolmeaastane aegumistähtaeg.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algab

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega.

§ 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates 5 2-12-7762 hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et arvelduskrediidilepingu tähtaeg lõppes 15.01.2009 ning krediidisumma tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 16.01.2009. Vastavalt

§-ides 134 – 137 sätestatule hakkas nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg kulgema 16.01.2009 kell 00:00 ning aegumistähtaeg lõppes 15.01.2012 kell 24:

1. Hagiavaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt 20.veebruaril 2012 kell 11:33, seega on rohkem kui 1 kuu pärast aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodu ja TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause alusel kohus teeb lõppotsuse, millega jätab hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 6