← Eesti

2-11-49157/10

Obsah (9)§ 415§ 416§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 175

Tsiviilasi nr 2-11-49157 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2012. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasj

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Julianus Inkasso OÜ esitas 13.10.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Exxxxxx vastu võlgnevuse 384,23 euro ja menetluskulud 47,93 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 12.12.2011.a makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus otsustas 21.02.2012. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Julianus Inkasso OÜ esitas 27.04.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Exxxxxx vastu võlgnevuse 192,14 eurot, viivise 192,09 eurot ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega tema teadaolevasse elukohta, vastavalt

§-le 394, ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Määruse ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.05.2012.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. AS Elisa Mobiilsideteenused õiguseellane (Radiolinja Eesti AS) sõlmis kostjaga 10.05.

  1. a liitumislepingu nr 1108818 ja Elisa Eesti AS sõlmis kostjaga 23.12.
  2. a liitumislepingu nr
  3. Radiolinja Eesti AS ja Elisa Eesti AS kohustusid lepingute alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. 2

(3)Kostja kasutas pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Vastavalt lepingute Üldtingimuste punktile 7.9 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. AS Elisa Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Poolte vahel on kaupade müümisest ja telekommunikatsiooniteenuste müümisest tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 208 lg 1, lg 2 sätete järgi. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Kostja ja Elisa Eesti AS on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 18.08.2008 kuni 25.04.2012. a eest kokku summas 387,93 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 192,09 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud. Taotletud tasu jääb küll iseenesest Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse, kuid käsitletavas tsiviilasjas ei ole sellises ulatuses tasu määramine põhjendatud. Tegemist on tüüpnõudega, mida võlanõuete menetlemisele ja sissenõudmisele spetsialiseerunud õigusbüroo lahendab massiliselt. Asjas ei esine erilist keerukust või töömahtu lisavaid asjaolusid. Kohtus on asja menetletud kirjalikus menetluses ja selle raames ei ole hagejal tulnud teha midagi rohkemat kui esitada hagiavaldus koos lisadega kohtule. Tegemist on n.ö miinimumkoosseisu hagiga. Sellise hagi menetlemisel ei ole põhjendatud ega vajalik kanda õigusabikulusid protsendina nii suures ulatuses (83,15 %) põhinõudest.

§ 175lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud 33% ulatuses põhinõudest ehk summas 63,40 eurot. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.