Obsah (9)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113§ 164§ 167§ 170§ 88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-56700 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 24.juuli 2012, Pärnu kohtumaja kantsel

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (

§ 76

lg 2).

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) lepingus kokkulepitud määras, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 4. Hageja hagiavalduses ning täiendavalt vastuseks kostja vastusele selgitas, et kostjal ei olnud õigust teha makset esialgsele võlausaldajale ning et hageja arvestas kostja tasutud summa viiviste katteks, mistõttu kostjal on endiselt põhivõlg hagejale tasumata. Kohus leiab, et hageja selline seisukoht on õiguslikult põhjendatud. Hageja omandas vaidlusaluse nõude kostja vastu esialgselt võlausaldajalt Elisa Mobiilsideteenused AS-ilt nõude loovutamise teel. Võlaõigusseaduse (

) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressidele ja leppetrahvidele (

§ 167lg 3).

Asjas ei ole vaidlust, et kostja oli nõude loovutamisest teadlik. Seda asjaolu tõendavad muu hulgas hagile lisatud 30.09.2010 Elisa Eesti AS kostjale adresseeritud teatis nõude loovutamise kohta (tl 54) ning kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide, milles ta kinnitab, et on võlgnevuse osas korduvalt suhelnud inkassofirmaga. Seega

§ 170

alusel loetakse loovutus kostja suhtes toimunuks ning 02.01.2012 makse tegemise ajal oli kostja teadlik, et võlasuhtes on uueks võlausaldajaks Julianus Inkasso OÜ, mitte Elisa Mobiilsideteenused AS. 5. Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et hageja arvestas tasutud summa viivise katteks.

§ 88

lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

§ 88

lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-138-11 punktis 11 märkinud: „Kolleegium leiab, et

§ 88lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist.

Sellist tõlgendust toetab

§ 113lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress.

Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel

§ 88

lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks, on Riigikohus väljendanud ka

1. mail
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p-s 54.“ Eeltoodust järelduvalt hageja õigustatult arvestas kostja tasutud summa sissenõutavaks muutunud viivise katteks, kuigi kostja 3 on märkinud makse selgituseks „Arve tasumine“. Seega hagejal on jätkuvalt õigus nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning alates hagi esitamisest ka põhivõlalt arvestatud viivise tasumist.
3. Kostja hageja viivisenõudele vastu ei vaielnud. Kostja ei vaidlustanud sissenõutavaks muutunud viivise, mille katteks 02.01.2012 tasutud summa arvestati, arvestust, samuti kostja ei taotlenud viiviste vähendamist. TsMS § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 127,85 € ja alates hagi esitamisest viivise protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0,15 % päevas.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
5. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohus 23.05.2012 määrusega andis pooltele võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, tõendid ja menetluskulude väljamõistmise taotluse koos hagiavaldusega, kostja hageja menetluskulude suuruse ega hüvitamise kohustuse kohta mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja taotletavad menetluskulud – riigilõiv 63,91 € ja õigusabikulud 63,91 € on mõistlikud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kahtlust ei saa olla, et põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmine, sest kohtu poole pöördumise on tinginud kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmine. TsMS § 175 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja (volikiri ning nõutava haridustaseme olemasolu tõendav dokument on hagile lisatud). Kohus leiab, et taotletava õigusabikulu suurus 63,91 € on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis) lg-s 1 sätestatud piirmääraga ning proportsioonis hagihinnaga. Heli Käpp Kohtunik 4