) nõuetele ning puudused on sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab täiesti uue hagiavalduse koostamist. Seetõttu avalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kaudu avalduse parandamine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas.
lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Eeltoodu alusel kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Tulenevalt
lg –st 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kohus tagastab selle koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses, st hageja võib sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda (
Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.
lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavaldusse märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood (
T.K. kohtule esitatud avalduses on eelnimetatud andmed puudulikud. 3.2.
lg 1 p 1 alusel tuleb hagiavalduses lisaks muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). T. K. nõue ei ole selge. Avalduses on konkretiseerimata dokumendid, millega tutvumist taotletakse. Isikul, kelle valduses dokumendid on, võib olla õigus keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamist, kui see on tema jaoks põhjendamatult koormav. Kohus leiab, et 1997.aastast kõikide raamatupidamisdokumentidega tutvumise võimaldamine ilmselgelt ei saa olla põhjendatud, lisaks tuleb raamatupidamisdokumente säilitada 7 aastat. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Seega peavad dokumendiga tutvumiseks VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et isikul on VÕS § 1015 mõttes õigustatud huvi dokumendiga tutvuda, kui dokumendiga tutvumine on vajalik isiku mis tahes õiguslikku kaitset vääriva huvi toetamiseks, säilitamiseks või kaitsmiseks, sh tema õigusliku positsiooni kindlustamiseks ja selgitamiseks. Seejuures peab isik ise põhistama oma kaitsmist vääriva huvi olemasolu ning tooma esile asjaolud, millest saab üheselt järeldada, et tal on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda. Korteriühistuseaduses (KÜS) sätestatu kohaselt on korteriühistu juhatus aruandekohuslane ühitu üldkoosoleku ees: igal aastal tuleb üldkoosolekul kinnitada majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne, milles kajastatakse muu hulgas sihtotstarbeliselt kogutud maksete kasutamist (KÜS § 15). Ühistu liikmel on õigus üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Eeltoodu valguses tuleb T. K. hagiavalduses põhistada õigustatud huvi olemasolu konkreetsete raamatupidamisdokumentidega tutvumiseks ühistu rahadega majandamise kontrollimise eesmärgil. 3.3. VÕS § 1015 mõtte kohaselt saab dokumendiga tutvumise nõude esitada selle isiku vastu, kes on dokumendi otsene valdaja. T. K. avalduses on esile toodud, et 24.11.2011 vastu võetud otsuse kohaselt KÜ Tõrukesed lõpetab tegevuse ja edaspidi allub OÜ-le Sindi Majavalitsus. Hagejal tuleb esitada dokumentidega tutvumise hagi selle isiku vastu, kelle valduses on KÜ Tõrukesed (likvideerimisel) raamatupidamise dokumentatsioon hagi esitamise ajal. 3.4.
lg 1 p 5 kohaselt tuleb hagiavalduses ära näidata hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. 3.5. Tasumata on riigilõiv.
lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale.
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõigustatud toimingu tegemiseks ette. Dokumentidega tutvumise võimaldamise nõue on mittevaraline nõue, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot (
Sellise 2 hinnaga hagi esitamisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Kohus juhib siinkohal T. K. tähelepanu sellele, et tulenevalt
§-st 134 ei sõltu riigilõivu tasumise kohustus sellest, kas avaldust menetletakse koos varem esitatud nõuetega tsiviilasjas 2-11-37001 või eraldi tsiviilasjana. 4. Hagiavalduse nõuetekohaseks vormistamiseks kohus soovitab konsulteerida õigusabiteenuse osutajaga. Kui T. K. majanduslik seisund ei võimalda õigusabiteenuse eest tasuda, on võimalik taotleda riigi õigusabi määramist. Riigi õigusabi taotlemiseks vajalikud blanketid on kättesaadavad elektrooniliselt Justiitsministeeriumi veebilehel www.just.ee, paberkandjal kohtukantseleis (Rüütli 19 ja Kuninga 22 Pärnu linnas). Samas on saadaval vormid riigilõivu tasumiseks vajaduse korral riigipoolse menetlusabi taotlemiseks. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.