Obsah (12)

§ 642§ 644§ 641§ 104§ 646§ 647§ 101§ 115§ 127§ 132§ 112§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-6383 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 10.jaanuar 2013, Pärnu

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 7 % aastas; otsuse tegemise ajal kehtib viivisemäär 8 % aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 10.02.2012 hagiavalduses, mida hageja täpsustas 19.03.2012 esitatud hagi terviktekstis, taotleb J.S. V.K.ilt välja mõista kahju hüvitis 1278 € ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustust kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2011.a märtsis lepingu (garantiikirja), millega kostja võttis endale kohustuse ehitada küttekolle-ahi hagejale kuuluvas elamus Xxxxx-xxxxx xx Pärnu linnas. Kostja kohustus ahju ehitamisel juhinduma küttekollete ehitamisel ettenähtud tingimustest ning ahi pidi ehitatama 4x3 tavatellistest, pidi olema pahteldatud, krohvitud ning ahju juurde kohustus kostja ehitama ka tagalõõr-korstna. Teostatava kvaliteetse töö lõppmaksumuseks leppisid pooled kokku 1278 eurot, mille hageja tasus kostjale pärast esimest proovikütmist. Kostja võttis ahju ehitajana kohustuse hilisemate defektide ilmnemisel need likvideerida. Hagejal puudus aluse kahelda kostja oskustes ehitada küttekolleahi koos tagalõõr-korstnaga. Küttekolle-ahi sai valmis 2011.a märtsikuu viimastel päevadel. Esialgsel vähesel kütmisel paarikolme puutüki (pilpa) kaupa küttekolle-ahju kasutamisel probleeme ei tekkinud. Pärast kuu ajalist proovikütmise perioodi hakkas hageja järk-järgult suurendama kütmist. Kütmise käigus 2011.a märtsis-aprillis tekkisid läbivad praod küttekolle-ahju kividesse ja kivivuukidesse. Praod suurenesid küttekolle-ahju kütmisel ning vähenesid küttekolde-ahju mahajahtumisel. Hageja koheselt teavitas kostjat probleemist. Hageja esitas kostjale korduvalt taotlusi, et kostja tuleks ja parandaks ehitatud küttekolde-ahju, kuid kostja seda ei teinud ja hakkas vältima kontakte hagejaga. Kostja süül on tekkinud olukord, kus hagejal puudub võimalus küttekolle-ahju sihipäraselt kasutada. OÜ Korstnad ja Kolded 22.11.2011 hagejale vormistatud ettepanekust nähtub, et kostja poolt hagejale ehitatud küttekolle-ahi ei vasta küttekolletele ehitatud nõuetele; ehitatud on valede segude ja valede materjalidega, ahi on valmistatud väheste kogemustega pottsepa poolt ning küttekolle-ahi vajab kiiret ümbertegemist või renoveerimist. Hageja nõuab kostjalt tasutud töötasu hüvitamist, hageja on arvamusel, et küttekolde-ahju parandamine kostja või kolmanda isiku poolt ei ole võimalik ning hagejal on odavam ja otstarbekam lasta kogenud pottsepal ehitada uus ja kvaliteetne küttekolle-ahi. Hageja on seisukohal, et ta ei ole vastu võtnud puudustega tööd, sest tasu maksis ta siis, kui kostja kinnitas, et töö on valmis ning küttekolle-ahju proovikütmisel põletati 2-3- pilbast veendumaks, et ahi tõmbab. KOSTJA VASTUS 2 20.06.2012 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja valisid koos teavikust „Müüritud küttekolded“ elamu kütteks sobiva ahju nimetusega „Kamin 1030“, mille suitsutoruks on ühekivilõõr ehk 377 cm2. Hageja ja kostja leppisid kokku ahju ehituse, krohvimise ja pahtelduse. Värvimine jäi hageja hooleks. Teaviku alusel koostas kostja vajalike materjalide nimekirja. Kui hageja hankis vajalikud materjalid, s.o 3-4 päeva möödudes alustas kostja töödega. Kogu selle aja oli teavik hageja käes, kuna ta soovis olla kõigega kursis. Kostja leiab, et otsesed ja kaudsed põhjused ahju defektides on seotud järgnevaga: 1) ahju vundament (vahelagi) võib olla järgi andnud, seda on raske tuvastada ja märgata; 2) materjali hankis hageja, kostja ei saa vastutada selle (just kivide) kvaliteedi eest; 3) krohvi- ja pahteldustöödel hageja sekkus füüsiliselt kostja töödesse; 4) suitsutoru ei ole asendatud normikohasega; 5) ahi on ehitatud pealt kinni; 6) pooleliolev ahi külmus ära; 7) hageja ebamõistlik kiirustamine töötempos; 8) lõppviimistluse teostas hageja ise; 9) hageja kiirustamise tõttu jäi ära proovikütmine ja tööde vastuvõtu akt; 10) väikesest korstnast tingitud mittetäielik küttematerjali põlemine, mis halvendab ahju seisukorda iga kütmisega; 11) seisev (uimane) tuli rikub ahju; 12) ahju märkis maha sentimeetri täpsusega hageja isiklikult; 13) hageja osales-segas kogu kostja tööprotsessi. Kostja ei näe endal vastutust ka seetõttu, et hageja on terve aasta ahju kasutanud-kahjustanud. Hageja ei kuulanud tööde teostamise ajal ega kuula praegu kostja nõuandeid, vaid soovib saada ahju tasuta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistaja ning eksperdi, leiab, et ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendas asjas lihtsustatud menetluses, millest informeeriti menetlusosalisi asja menetlusse võtmise määruses. 2. Vaidlust ei ole, et pooled leppisid 2011.a kevad-talvel kokku, et kostja ehitab hagejale küttekolde-ahju ja tagalõõr-korstna ning hageja kohustus selle eest tasuma. Hageja pidi hankima materjali. Küttekolde-ahju tüübi valis hageja kostja pakutud näidise järgi raamatust „Tellismaja III osa. Müüritud küttekolded“, ahi nr 1030. Lepiti kokku ahju materjal ja viimistlusaste: kostja kohustuseks oli ahi valmis ehitada, see krohvida ja pahteldada, värvimine jäi hageja ülesandeks. Poolte selline kokkulepe vastab võlaõigusseaduse (

) § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingu tunnustele. Hageja leiab, et kostja töö ei vasta kokkulepitud tingimustele ning talle on sellega tekkinud kahju ahju ehitamise eest makstud tasu näol.

1. Kohus tuvastas, et töövõtuleping sõlmiti poolte vahel esmalt suuliselt 2011.a veebruaris. Kokkuleppe kohta vormistati kirjalikult leping (garantiikiri) märtsis 2011 (tl 4). Neid asjaolusid kinnitavad poolte seletused ja kirjalikud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 alusel kohus hindab käesolevas asjas tõenditena ka menetlusosaliste seletusi. Pooled kinnitasid, et kostja koostas vajamineva materjali loetelu (lk 151-152; poolte selgitused lk 174), mille alusel hageja ja kostja koos ehitusmaterjalide poes materjali tellimas käisid. Kostja selgitas, et kokkuleppe sõlmimise järel möödus 3-4 päeva, mille jooksul hangiti materjal ning seejärel kostja alustas ahju ehitamisega, samuti kostja toimus ahju ehitamine kostja mäletamist mööda veebruaris, sest väljas oli üle 20 kraadi külma. Hageja esitatud kaubakviitungitest (lk 148 – 150) nähtuvalt on küttekolde ehitamiseks vajalikud materjalid ostetud 07.-08.veebruaril
2. Hageja selgituste kohaselt vormistas kirjaliku lepingu V. K omakäeliselt töö lõpetamisel, sest hageja ei olnud nõus ilma kirjaliku lepinguta raha maksma. 3 Lepingu kirjalikku vormistamist töö lõpetamise järel kinnitab ka kostja, kuigi kostja 27.11.2012 kohtuistungil esitas üllatuslikult väiteid raha üleandmise tõendamatuse ja lepingus märgitust väiksemas ulatuses saamise kohta. Kostja ei ole esitanud töö eest saamata tasu nõuet, mistõttu on kostja raha saamisega seotud vastuväited ilmselgelt otsitud ja paljasõnalised.
3. Hageja väidetel ei vasta kostja ehitatud küttekolde-ahju kvaliteet lepingutingimustele, sest kütmise käigus tekkinud pragude tõttu ei vasta ahi tuleohutusnõuetele. Kostja on seisukohal, et pragude tekkimise põhjuseks ei ole mitte kostja ebakvaliteetne töö, vaid peamiselt on pragude tekkimise põhjustanud selle ahju jaoks liiga väikese läbimõõduga korsten ja ebakvaliteetne materjal, mille eest kostja töövõtjana ei vastuta. Samuti ei loe kostja ennast vastutavaks pragude tekkimise võimalike muude põhjuste eest: poolelioleva ahju läbikülmumine (hageja pidi tagama ruumis vähemalt +5 kraadise temperatuuri), ahju asumine vahelael ja sellest tingitud võimalik aluspaneeli liikumine (ahju asukoha määras kostja ning kostja pidas vahelae kandevõimet 3000 kg ahju jaoks piisavaks), kostja nõudel tööde teostamine kiirendatud korras, mis ei võimaldanud ahjul enne krohvimist-pahteldamist-värvimist piisavalt kuivada; ebaõige kütmine. 5.

§ 642

lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates töö üleandmisest tarbijale. Seejuures eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. 6. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et praod kostja ehitatud ahju vuukides ilmnesid vähem kui kahe kuu möödumisel töö valmimisest ja hagejale üleandmisest. Töö üleandmise kohta ei ole kirjalikku akti koostatud, kuid pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja võttis töö vastu koheselt töö lõpetamise järel 2011.a märtsis ning kostja lahkus hageja kinnistult. Samuti pooled ei vaidle selle üle, et hageja teavitas kostjat tekkinud pragudest hiljemalt 2011.a mai alguses. Seega on töö puudused ilmnenud

§ 642

lg 2 nimetatud tähtaja jooksul ning eelduslikult töövõtja vastutab ilmnenud puuduste eest. Samuti on hageja täitnud ilmnenud puudustest teatamise kohustuse vastavalt

§ 644lg –le 1.

7. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja ehitatud ahjul tekkisid vuugipraod ning krohvipinna praod. Hageja väidetud pragusid kivides kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditest ei nähtu. Hagiavaldusele lisatud fotodelt (lk 20 – 25) on näha vertikaalsed ja horisontaalsed praod kivivuukides. Lk 21 fotol olev diagonaalne pragu on selgelt pindmine, viimistluskihi pragu. Kohtul ei ole alust kahelda, et nimetatud fotod on tehtud vaidlusalusest ahjust. Sarnased praod on fikseeritud ka vaidlusaluse ahju kohta koostatud A. Birk’i ekspertarvamuses. 8. Riiklikult tunnustatud eksperdi Ain Birk’i poolt hageja tellimusel teostatud ekspertarvamuses nr 386-03/2012 (lk 27 – 29) andis arvamuse, et xxxxx-xxxxx tn xx J.S.a korteris asuv ahi ei ole tehniliselt korras ja ei vasta kehtivale standardile EVS 812-3:2007 Ehitise tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid. Krohvitud ja värvitud ahju välispind ei vasta Viimistluse RYL-is esitatud nõuetele. Vastavalt kehtivale tuleohutuse seadusele ei tohi tehniliselt mittekorras olevat ahju kütta. Vastavalt eeltoodule tuleb pragunenud ahi remontida või uuesti teha. J.S.a poolt tellitud ahjul algavad praod küttekolde pealt ahju ukse ülemise pinna tasemelt, mille tõttu ahi tuleb lammutada kuni ahju vundamendini. 4 Kohus kuulas 27.11.2012 kohtuistungil ära eksperdi täiendavad selgitused. Ekspert selgitas, et vaidlusalusel ahjul olid esmasel vaatlusel näha välispinnal juuspraod ja ahju koldes vuugid ei olnud ühepaksused. Ekspert vaatas üle esmalt kütmata ahju ja teisel korral jälgis, kuidas ahi kütmisel toimib. Küdeva ahju jälgimisel selgus, et ahju soojenedes hakkasid praod suurenema. Eksperdi sõnul ei ole see normaalne, pragunenud ahi loetakse ehitusstandardite kohaselt tehniliselt mitte korras olevaks ja selle kasutamine ei ole tuleohutusseaduse järgi lubatud. Kuna tegemist on krohvitud ahjuga, on viimistluse välispinna kohta omaette nõuded. Krohvitud ja värvitud ahju praguline välispind ei ole vastuvõetav. Eksperdi sõnul on ahjul vuugipraod ja krohvipinna praod, mis liiguvad diagonaalselt. Sellised praod tekivad eksperdi sõnul ahju kerkimisest, millel võib olla mitmeid põhjuseid. Üks põhjusi võib olla kasutatud materjal. Materjali vastavuse eest vastutab selle paigaldaja – pottsepp peab keelduma sellise töö jaoks sobimatu materjali kasutamisest või tehakse lepingusse märge, et töövõtja hiljem tekkivate defektide eest ei vastuta. 9. Kohtul puudub alus kahelda ekspert Birk’i pädevuses ning objektiivsuses. Kostja väited selle kohta, et ekspert on tema konkurent, on paljasõnalised ega anna alust jätta ekspertarvamus tõendina arvestamata. A. Birk on arvamuse andnud riiklikult tunnustatud eksperdina, kes kannab vastutust teadvalt valearvamuse andmise eest. Ekspert on andnud hinnangu ahju nõuetelevastavusele, kuid eksperdilt ei küsitud ning ta ei ole andnud ekspertarvamust pragude tekkimise põhjuste kohta. Ekspert on akti uurivas osas üksnes möönnud (ilmselt tulenevalt OÜ Korstnad ja Kolded 22.11.2011 ettepanekust, millele ekspert on aktis viidanud), et tellijat ei saa süüdistada vale materjali hankimises ning materjali vastavuse kontrollimine on töövõtja kohustus. Eeltoodu alusel kohus ei käsita ekspert Birk’i arvamust ahju puuduste põhjuseid tõendava tõendina. 10. Ahju tuleohutusnõuetele mittevastavust tõendab ka OÜ Korstnad ja Kolded 22.11.2011 ettepanek, milles korstnapühkija K.V. fikseerib, et avastas xxxxx-xxxxx xx/x küttekollete puhastamisel Soome tüüpi ahju pragunenud olekus. K. V.peab pragude põhjuseks

1. a)kas ahi on tehtud valede segudega või valede materjalidega;
2. b)ahju on ehitanud väikeste kogemustega pottsepp. Kohus leiab, et nimetatud ettepanek tõendab samuti üksnes ahju tuleohutusnõuetele mittevastavust, kuid ei tõenda pragude tekkimise põhjuseid. Kohus leiab, et krohvitud-värvitud telliskivi ahju pragude põhjal saab korstnapühkija üksnes oletada, et kasutatud materjalid ei ole sobivad või et pottsepp on väikeste kogemustega. 11. Kohus kuulas tunnistajana üle T. P., kes on tegev pottseppade kutseliidus, eksamikomisjoni liige ja käis hageja kutsel hageja juures probleemset ahju vaatamas. P. ütluste kohaselt näha oli, et ahi on värskelt ehitatud; oli krohvitud tellisahi, milles olid praod. Tunnistaja tegi ettepaneku ka ahju tegija kohale kutsuda ning koos asja arutada. Vaidlusalusel ahjul ei olnud tunnistaja ütluste kohaselt ühtegi märki suitsu sisseajamisest ning tunnistaja ei näe probleemi ahju ja korstna vahelises seoses, ebapiisava tõmbega kaasnev pigitumine oleks kohe tahmatopsist olnud näha. Tunnistaja hinnangul võib pragunemine olla tingitud sellest, et deformatsioonivuuk ei ole piisav: ahju šamottkivist siseosa paisub rohkem, kui tellisest välisosa ning pressib ahju laiali. Tunnistaja väidetel on kõik praod deformatsioonivuugi puudumisest, kuid samas tunnistaja märkis, et ei saa seda 100% kindlusega väita, selleks tuleb ahi avada, aga sellega kumbki pool nõus ei olnud. Tunnistaja P seletas samuti, et telliskorstna sisepinna hõõrdetakistus on oluliselt suurem kui metallkorstnal, mistõttu ei saa väita, et korstna läbimõõt on nõutavast 2,2 korda väiksem; kuna kohapeal ei olnud viiteid ebapiisavale tõmbele, siis järelikult korstna läbimõõt sobib ahju kubatuurile. Ahju ehitamise kohta K igasugune dokumentatsioon puudus, ainsana esitati mingi raamat, mille järgi ahju ehitamine käib. Samas tunnistaja ütles, et ahju ehitamise dokumenteerimist ei saa nõuda, kuid see käib kaasas kutseauga; pottsepa kohustused on kirjas kutsestandardis, FIE-na tegutseval pottsepal peab olema kutsetunnistus, kostja esitatud tõendid ei 5 ole kutsepädevuse tõendid. Olemas peab olema aga korstna pühkimiseks vajalik informatsioon, piisab käsitsi tehtud joonisest. Olemasoleval ahjul oli tunnistaja sõnul näha, et täiskivi on segust lahti paisunud, mistõttu ta ei julge soovitada ahju ülekrohvimist pragude parandamiseks. Pragude tõttu võib ruumidesse imbuda suitsuving. 12. Kostja väidetav isiklik konflikt P ei anna kohtule alust kahelda tunnistaja ütluste objektiivsuses. Kohtul puuduvad tunnistaja pädevuse kohta muud andmed peale tunnistaja enda ütluste; tunnistaja sõnul ei ole ta ise kutseeksamit erinevatel põhjustel veel teinud. Seega tunnistajal endal samuti puudub kutsetunnistus ning kohus ei saa tema hinnanguid ahju puuduste tekkimise põhjuste kohta käsitada asjatundja arvamusena. Samas on kostja oma kirjalikus vastuses (lk 90) põhjendanud deformatsioonivuugi puudumist, mistõttu kohus arvestab tunnistaja P ütlusi tõendina, et kostja ehitatud ahi ei vasta küttekolde ehitamise nõuetele. Tunnistaja P ütlused kinnitavad samuti hageja väiteid selle kohta, et kostja ei reageerinud hageja kutsetele ja tuli puudustega ahju vaatama alles tunnistaja kutsel. 13. Uuritud tõenditest järelduvalt ei vasta töö kokkulepitud tingimustele, sest valminud küttekolle-ahi ei sobi puuduste tõttu küttekoldena kasutamiseks ning selle sellisel kujul kasutamist keelavad tuleohutuse normid (

§ 641lg 1, lg 2 p 1 – 3).

14.

§ 641

lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali ja eeltöid piisavalt kontrollis. Selles valguses on alusetu kostja väide, et tema ei ole materjali hankedokumente kontrollinud ning ei tea, kas hageja poolt kohale toodud materjal oli nõuetekohane. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ahju ehitamisel kasutatud šamott-tellist (lk 150), punast tellist, tulekindlaid segusid. Eeltoodu alusel ja võttes arvesse, et kivid ei ole pragunenud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kahtlused, et kasutatud materjal küttekolde ehitamiseks ei sobinud ja seetõttu tekkisid praod. 15. Asjas uuritud tõendite põhjal asub kohus seisukohale, et küttekolde- ahju lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab töövõtjana kostja ning pragude tekkimise on põhjustanud kostja raske hooletus.

§ 104

lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kostja tõi kohtu ette, et ahjul ilmnenud puudused on tingitud hagejast tulenevatel põhjustel ja hageja antud juhistest või: hageja nõudmisel pidi kostja ahju ehitamisel tegema töid sobimatul kiirusel ning ahi ei saanud etapiviisiliselt piisavalt kuivada; samuti kostja seletuse kohaselt võib ahjule pragude tekkimist mõjutada ka poolelioleva küttekolde-ahju läbikülmumine, kui hoone elektrikaitsmed olid väljas, mistõttu ruumis puudus küttekolde ehitamiseks vajalik temperatuur vähemalt +5 ̊C. Kohus leiab, et asjaolu, et ruumis vajaliku temperatuuri tagamise kohustus oli hagejal, ei võta kostjalt kui töövõtjalt vastutust tööde jätkamise eest olukorras, kus ta oli teadlik, et külmumine võib valmis ahju kvaliteedi rikkuda. Seega kostja teadlikult võttis riski, et tema ehitatav ahi valmimise järel ei vasta nõuetele.

1. Samuti on kostja töö teostanud vaatamata sellele, et juba enne tööde teostamise algust selgus, et suitsulõõr väidetavalt ei ole sellise suurusega ahju jaoks sobiv, kuid seda ei olnud mõistlik talvel asendada. Lisaks kostjal oli kahtlusi, kas ahju aluspind – keldri kohal asuv vahelagi – on piisava kandevõimega. Kostja on pragude peamise põhjusena välja toonud just suitsulõõri suuruse mittevastavuse, kuid sellele vaatamata pidas võimalikuks ühendada valminud ahi suitsulõõriga, pidades seda sobivaks väikeseks ja keskmiseks kütmiseks. Hageja on suitsulõõri ebasobivust püüdnud tõendada ehitamise juhiseks olnud müüritud küttekollete raamatus näidatud soovitusliku tellislõõri mõõtude järgi. Väidetav ebasobiv suitsulõõr on aga metallist moodulkorstna lõõr. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja P väites, et materjalide hõõrdetakistuse erinevuse tõttu ei ole metallist lõõri ja kivilõõri mõõte võimalik võrrelda üksühele. Ekspert Birk selgitas samuti, et suitsulõõri läbimõõdu ebapiisavuse ja koldes kostja väidetud vaegpõlemise toimumise korral oleks kolle seest tahmunud, mida aga ekspert hageja 6 ahju kolde vaatlusel ei tuvastanud. Võttes lisaks arvesse, et raamatus toodud ühekivilõõr on soovituslik, asub kohus seisukohale, et kostja väited väikese läbimõõduga korstna suitsulõõrist kui pragude põhjustajast ei ole põhjendatud ega tõendatud.
2. Kohus leiab, et aluspinna kandevõime piisavuse hindamisel ei saanud professionaalse ettevõtjana pottsepateenuseid pakkuv kostja mõistlikult tugineda tarbijast tellija kinnitusele. Kostja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ei välista ka hageja väidetav tööde tegemisega kiirustamise nõue. Kostja kannab valminud töö nõuetele mittevastavuse riski, kui jätkas ahju ehitamise töid sellele vaatamata, et kostjale teadaolevalt võis hageja soovitud tempos tööde teostamine seada ohtu valmisahju kvaliteedi. Kostja väidetel hageja kostja soovitusi arvesse ei võtnud, neil tekkis juba teisel päeval konflikt, hageja pidevalt sekkus füüsiliselt kostja töösse, haarates kostjal käest tööriistu ning tõmmates maha paigaldatud materjali. Jääb arusaamatuks, miks kostja sellistel tingimustel töö tegemisest ei keeldunud, vaid riskis võimalike vigade ilmnemisega töö valmimise järel.
3. Kostja ei ole põhistanud oma kahtlusi, et ahi on pragunenud valede kütmisvõtete tõttu. Kostja väited on paljasõnalised. Hageja on kirjeldanud, kuidas ta alustas vastavalt Internetist leitud juhistele ahju kuivatamist ja sissekütmist, põletades esimesel kuul päevas korraga paar-kolm pilbast ning vähemalt kuu aega seisis ahi kogu aeg lahtise siibriga. Hageja eitab kostjalt mingite instruktsioonide saamist, kostja väidetel soovitas ta hagejale vähest kütmist. Samuti ei ole asjas tõendeid, et pragude tekkimist võis mõjutada ahju laeni kinni ehitamine hageja poolt. Eksperdi arvamuse kohaselt, millega ka kostja nõustus, on praod tekkinud ahju kerkimisel, s.t ahju kuumenemisel materjal liigub üles-alla suunaliselt, ahi ei ole „ laiali vajunud“. Ahju kerkimist selle laeni kinni ehitamine kohtu hinnangul põhjustada ei saa.
4. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et pärast ahju valmimist ilmnenud puudused on tekkinud kostja süül. Poolte seletustest nähtuvalt puuduste ilmnemise järel hageja nõudis kostjalt töö parandamist. Kostja seda ei teinud ning nõustus kohapeale puudusi vaatama minema alles siis, kui vastava kutse edastas kostjale teine pottsepp. Tunnistaja T. P ütlustest nähtuvalt jäid hageja ja kostja kokkusaamisel erinevatele seisukohtadele ahju puuduste osas.

§ 646

lg 1 sätestab, et juhul, kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Praeguses asjas hageja ei nõua kostjalt töö parandamise kulude hüvitamist, vaid soovib töö eest makstud kogu tasu tagasi saada kahju hüvitamisena, kuna hageja ei ole saanud tasu eest loodetud tulemust ja ahju ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. 20. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui ta õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja on kostjalt nõudnud pragudega ahju parandamist, kuid kostja on sellest keeldunud, leides, et tema ei vastuta pragude põhjustamise eest. Kostja on 2011. märtsikuus omakäeliselt vormistatud lepingus (garantiikirjas) võtnud endale kohustuse kõrvaldada hilisemad ilmnevad defektid ning sellega seotud töö, transpordi ja materjalid maksab defekti põhjustaja. Seega tulnuks kostjal defektid kõrvaldada sõltumata sellest, mis põhjusel defektid tekkisid. Kostja keeldumine töö parandamisest on põhjendamatu ning kostja on oluliselt pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. 21.

§ 101

lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab korraga kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kahju hüvitamise nõude (

§ 115

) eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult 7 lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja ehitatud ahi ei vasta kokkulepitud tingimustele ja tuleohutusnõuded takistavad selle kasutamist. Kui töö oleks kvaliteetne ja puudusteta, oleks hagejal töökorras ahi, mida saaks kütta. Seega tuleks hagejale kui tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe). Hageja ei ole nõudnud kostjalt puuduste kõrvaldamise kulusid, vaid kostjale tehtud töö eest tasutud summat, mis ei ole aga hageja kahjuks. Hageja esindaja kohtuistungil ei soovinud nimetada, millisel õiguslikul alusel hageja võiks töö eest tasutud summat kahjuhüvitisena nõuda, vaid jättis selle kohtu otsustada. 19.03.2012 esitatud täiendatud ja täpsustatud hagiavalduse terviktekstist nähtuvalt hageja, tuginedes kahju hüvitamise üldsätetele

§ 127

lg 1-le, § 128 lg-le 3 ja § 132 lg-le 1, soovib asja kahjustamisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist. Käesolevas asjas ei ole tegemist asja kahjustamisega

§ 132

lg 1 mõttes, kostja ei kahjustanud hageja ahju, vaid ehitas ahju, mis ei vasta kokkulepitud tingimustele ning keeldus ilmnenud puudusi kõrvaldamast. 22. Lisaks puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõudele võib tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu ja nõuda ülemäära makstu tagastamist

§ 112lg 3 alusel.

Hinna alandamine toimub ühepoolse tahteavaldusega (võib sisalduda ka hagiavalduses), mis tuleb teisele lepingupoolele kätte toimetada (

§ 112lg 2).

Hinna alandamise eesmärgiks on

§ 112

järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Hageja ei ole hinna alandamise avaldust teinud. Samuti ei ole hageja lepingust taganenud. Kohus lahendab asja poolte esile toodud faktiliste asjaolude ja esitatud nõude alusel. Kohtu selgitustele vaatamata hageja ei soovinud menetluse käigus oma nõude alust muuta, vaid jäi selle juurde, et töö eest tasutu on talle tekkinud kahju. Samuti hageja on ekslikul seisukohal, et ei ole võtnud vastu puudustega tööd (kuna töö on vastu võetud ja sellel on ilmnenud puudused, siis on hageja puudustega töö vastu võtnud; hagejal ei ole võimalik puuduste ilmnemise järel töö vastuvõtmist tagasi pöörata). Kuna töö eest tasutu ei ole õiguslikult käsitatav hageja kahjuna ning selle asemel muid õiguskaitsevahendeid hageja ei ole soovinud kasutada, siis tuleb hagi jätta rahuldamata, kuigi kohus tuvastas, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Hagi rahuldamata jätmine ei võta hagejalt õigust esitada kostja vastu sama töövõtulepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid muul alusel. Menetluskulud 23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus näeb käesolevas lahendis ette ka menetluskulude suuruse. Kohus võimaldas menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirjad ning avaldada arvamust vastaspoole menetluskulude kohta. Kostja menetluskuluks on riigi õigusabi tasu. 25.05.2012 kohtumäärusega on kostjale antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50 % ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohus määrab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses advokaadi avalduse alusel. Kostjale määratud riigi õigusabi esindaja adv Krinal taotles riigi õigusabi osutamise eest riigi õigusabi tasu kokku 288 € (s.h käibemaks 48 €) õigusabi osutamisele kulutatud 7,5 tunni (15 pooltundi, arvestusega 16 €/pooltund) eest. Võttes arvesse vaidluse asjaolusid, kostja esindaja koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning osalemist asjas 8 peetud kahel istungil kestusega kokku 4 tundi, on märgitud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab õigusabi tasu taotletud suuruses välja. RÕS § 25 lg 1 järgi pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse. Eeltoodu ja TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb kostja riigi õigusabi esindajale väljamakstud tasu välja mõista hagejalt, kelle kanda kohus jättis menetluskulude jaotuse kohaselt kõik menetluskulud. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab hageja riigituludesse väljamõistetud summa tasuma kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 9