) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg x järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tulenevalt
ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § x lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Osundatud paragrahvi x.lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kostja on esitanud kohtule laste S. N. (sündinud xxxxxxxxxxxx.) sünnitunnistuse (tl.16) ja S. N. (sündinud xxxxxxxxx.) sünni tõendi (tl.17), millest nähtub, et S. N. on nimetatud laste isa. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt (tl.18-x) on tema kontole SEB pangas ajavahemikul 01.01.x – 10.03.x laekunud x,90 eurot, väljaminekud on olnud x,37 euro ulatuses, sealhulgas S. N. emale I. R. M. eurot, S. N. emale T. L. eurot ning S. N. ülalpidamiseks K. O. 50 eurot ja U. L. 139 eurot. Seega on kostja panus S. L. olnud väiksem, kui teiste laste ülalpidamiseks. Enda varalise seisundi kohta ei ole kostja rohkem tõendeid esitanud. Kuivõrd hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, ei ole kohus pidanud vajalikuks kohustada kostjat täiendavaid tõendeid esitama. Tema kontoväljavõttelt nähtub, et laekumised kontole on suuremas osas toimunud kostja poolt sularaha sissemaksete teel.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuid osundatud paragrahvi x.lõike järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja on taolise mõjuva põhjusena esile toonud asjaolu, et tema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmisel S. L. sätestatud alammääras varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus möönab, et juhul, kui kostja ei tööta, siis tõepoolest selline olukord esineb. Kuid kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on töövõimetu või puudega isiku hooldaja või arvel Eesti Töötukassas. Seetõttu loeb kohus kostja väited mittetöötamise ja sissetuleku puudumise tõttu paljasõnalisteks. Kui kostjal on kolme alaealise lapse ülalpidamise kohustus, siis ta peab tegema kõik endast oleneva, et teha tööd ja saada sissetulekut. Alaealistel lastel ei ole ju ise end võimalik üleval pidada. Kostja väide, et ta on ise oma ema ülalpidamisel, on samuti tõendamata. 3
139,01 eurot ning on käesoleval ajal 145 eurot. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 145 eurot kuus. Kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär muutub, kuulub ka elatise suurus muutmisele selliselt, et elatis ei oleks väiksem kui pool kuupalga alammäärast. Hageja esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.11.x.a.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud 09.0x.x.a. Tuginedes
kuna hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates novembrist x regulaarselt täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Hageja esindaja esitatud kokkuvõttest elatise laekumise kohta selgub, et x.a. novembris ja detsembris ning x jaanuaris ei ole kostja S. L. maksnud. Veebruaris x tasus kostja ema elatisena 139 eurot, märtsist x kuni maini x tasus kostja ema iga kuu 100 eurot. Ajavahemikul juuni x kuni august x kostja elatist ei maksnud. 01.09.x tasus kostja ema elatisena 50 eurot. Seega on kostja S. L. 01.11.x kuni kohtuotsuse tegemiseni tasunud elatist 489 eurot. Arvestades Vabariigi Valitsuse 11.06.x määrust nr 90 ja Vabariigi Valitsuse x.1x.x määrust nr 169 oli kostjal kohustus minimaalselt tasuda S. L. ajavahemikul 01.11.x kuni 09.10.x kokku summas 16x,49 eurot (x,01 + 9x145 + 9x4,83). Seega on kostjal hageja ees elatise võlgnevus summas = 1137,49 eurot (16x,49 – 489). Kuna laps alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja abikaasa pangakontole. Vastavalt
MS § 16x lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus TsMS § 16x lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, mistõttu puudub alus kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. RLS § x lg 1 p x kohaselt ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kui hagejal esineb seoses hagi esitamisega
MS § 174 lg 1 esitada kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi (s.o. käesoleva kohtulahendi) jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.