Tsiviilasi nr 2-12-4794 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.mail 2012.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja nu

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Pharmainvest esitas 02.02.2012a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxxx Axxxxxxx vastu võlgnevuse, ja viivise nõudes, kokku summas 447,21 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 28.märtsiks 2012a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 05.03.2012.a., kuid ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus kohtuistungit pidamata, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi kuulub rahuldamisele. Pooltevaheline võlasuhe tuleneb laenulepingust, mida reguleeritakse VÕS § 396 alusel. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmisid 14.03.2008 laenulepingu nr 0814713/96rk (edaspidi leping) ning AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale arveldusarvele 3000 krooni/191.73 eur laenu tagastamise tähtajaga 13.05.

1. Kostja laenu ei tagastanud. Hageja omandas 23.02.2011 nõude kostja vastu. Nõude loovutamise lepingu p 2.
2. kohaselt omandas hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses, st nii nõude kui ka kõrvalnõuded (intressid, viivised, leppetrahvid, kahju hüvitamise nõuded ja muud sarnased nõuded), samuti nõudega seotud tagatisõigused. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti maksekäsu keskuse poolt rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingu või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja( tl 15) ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 89,47 eurot, õigusabikulud 270 eurot ja sissenõudmise kulu 110 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv (tl.10) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Kohtumenetlus on olnud kirjalik, kohtuistungit ei ole toimunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 270 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas, mis ei ületa 30% põhinõudest ehk 57,52 eurot. Hageja taotletud menetluskulu- sissenõudmise kulu 110 eurot- väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks. Kohus küsis hagejalt selgitusi sissenõudmise kulu olemuse kohta (tl.30-37). Hageja vastuses kirjeldatud kulu ei kujuta endast

§-s 143 ega §-s 144 loetletud kululiike, mille sissenõudmine konkreetses kohtuasjas oleks võimalik menetluskuluna

§ 138lg.1 või lg.2 järgi. Seetõttu jätab kohus sissenõudmise kulu kostjalt välja mõistmata. Kohtunik Ü.Raag 3