← Eesti

2-11-7770/21

Obsah (9)§ 429§ 428§ 432§ 373§ 173§ 168§ 165§ 1741§ 150

Tsiviilasi nr 2-11-7770 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 09. mai 2013. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Mxxxxxxx Kxxxxxxx

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Loobumine ei riku olulist avalikku huvi. Hagejad on selgitanud, et nad on saanud enda probleemile lahenduse seoses tsiviilasjas nr 2-117774 jõustunud kohtuotsusega. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-11-7774 (Mxxxx Kxxxxxxxxx ja Exxxx Sxxxx avaldus küttesüsteemi lahtiühendamise õiguse tuvastamiseks ja küttevõla 3 mittetasumise õiguse tuvastamiseks) tehtud lõpplahendis, et korteriomandi nr 7 kaasomanikel tuleb tasuda keskkütteks kasutatava soojusenergia eest 20% ulatuses sellest summast, mis kuuluks sellel korteril tasumisele olukorras kui korteriomand on ühendatud elamu üldisesse keskküttesüsteemi. Tulenevalt nimetatud kohtulahendist, puudub hagejatel huvi käesoleva tsiviilasja edasiseks menetlemiseks, tuvastamaks aktsiaseltsi Eraküte ja Korteriühistu Kivi 5 vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingu osalise tühisus. Hagiavalduse põhjal oligi käesolevas asjas hagi esitamisel hagejate huviks see, et nad saaksid tasuda korteri soojusenergia eest 20% ulatuses sellest summast, mis kuuluks korteri eest tasumisele. Juba toimunud varasema menetluse kestel avaldas kostja II ehk Korteriühistu Kivi 5, et hagejate nõue on perspektiivitu, tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata (tl.32-33). Sisult sama sisaldub ka 14 02.2013 dateerituds seisukohas (tl.88-89). Seega on pooled ka sisult ühetaolisel seisukohal- et selle nõude menetlemine tuleb asjas lõpetada ilma sisulise lahendita. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab

§ 428lg 1 p 3 alusel asja menetluse.

Kohus selgitab hagist loobumise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. 2. Kostja II taotlus vastuhagi läbivaatamiseks koos põhihagiga Kohus leiab, et kostja II taotlus vastuhagi läbivaatamiseks koos põhihagiga ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 373

lg 1 näeb ette, et kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Kostja II, Korteriühistu Kivi 5, on esitanud vastuhagi Mxxxx Kxxxxxxxxi ja Exxxx Sxxxx vastu nende kohustamiseks paigaldada enda korterisse keskkütteradiaatorid ja taastada maja ühtne küttesüsteem nagu see oli enne omavolilist radiaatorite mahavõtmist 2008. aastal. Põhihagina on kohtumenetluses Mxxxx Kxxxxxxxxx ja Exxxx Sxxxx hagi aktsiaseltsi Eraküte ja Korteriühistu Kivi 5 vastu soojusenergia müügilepingu osalise tühisuse tuvastamise nõudes. Arvestades põhihagi ja vastuhagi nõudeid, ei esine

§ 373lg-s 1 ettenähtud asjaolusid, mille esinemisel võiks hagisid ühiselt menetleda.

Tulenevalt

§ 373lg-st 3 kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

Kuna kohus ei võta hagi menetlusse vastuhagina, võetakse see menetlusse eraldi hagina. Kohus otsustab eraldi menetluses hagi menetlusse võtmise. Kohus otsustab, kas hagi vastab hagiavaldusele seaduses ettenähtud nõuetele ning kui esinevad puudused, mida on võimalik kõrvaldada, jätab kohus hagi käiguta, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 4 Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et

§ 168

lg 4 ja

§ 165

lg 1 alusel tuleb jätta kostjate menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 165

lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus andis kostjatele võimaluse enda menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega ei määra kohus kindlaks hagejate poolt hüvitatavaid kostjate menetluskulusid. Hagejad taotlesid nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et hageja Exxxx Sxxxx on tasunud hagi esitamisel 25.02.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 191,73 eurot. Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb hagejate taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 95,86 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.