2-11-7535/17

(5)2-11-7535 Hageja on pöördunud PerekS § 100 lg 3 mõttes kostja poole kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks elatise suurendamise osas, kui kostja ei ole vabatahtlikult nõus elatise suurendamisega. Kulutused alaealise lapse ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 510 eurot (ca 8 000 krooni) kuus ja koosnevad alljärgnevast: kulud eluasemele 89.90 €, kulutused toidule 191.73 €, sidekulud (telefon, internet, TV) 18.34 €, kulud tervishoiule (sh prillidele) 47.29 €, hügieen 31,96€, kulud koolis 44.74e, riided/jalanõud 64.48€, muud ettearvamatud ja vältimatud kulutused (taskuraha, kingitused sõpradele sünnipäevadeks, ühistranspordi kasutamine jms) 20€. Arvestuse aluseks on võetud

1. aasta detsembrikuu, mille kohta on hagiavaldusele lisatud tõendid kuludokumentidena. Hageja ja lapse ühised kulutused on jagatud seejuures pooleks ja lapse vajadusteks on arvestatud temale kulunud osa. Kostja on hagejale esitanud tõendi talle makstud tasude kohta. Sellest nähtub, et keskmine töölepinguline aasta sissetulek oli 7 947.25 krooni e. 507.92 eurot kuus. Kostjale kuulub kinnisasi ja kaks autot. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista D E’alt alates hagi esitamisest X Y’i kasuks elatis lapse A B ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 255 eurot ning välja mõista D E'alt X Yi kasuks kohtukuludena tasu õigusabi eest. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et ei nõustu kostja seisukohaga, et kulutused lapse toidule on 35.10€ kuus. Sotsiaalministeeriumi
2. aasta uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" kohaselt moodustasid kulutused toidule juba tollel aial ühe lapse kohta 832.30 EEK kuus (s.o 53.24 € kuus). Hageja on seisukohal, et üldtuntud ja tõendamist mittevajav on asjaolu, et käesoleval ajal on toiduainete hinnad võrreldes
3. aastaga tõusnud kordades, ja need hinnad jätkavad pidevat tõusu. Seega hagiavalduses märgitud kulutused toidule ühes kuus 89.90 € on pigem tagasihoidlikud kui ülemäära suured. Kostja väide selles, et la on vahel lapsega koos õhtust söönud ja selleks toidu ostnud ei ole arvestatav. Õige on asjaolu, et kostja on lapse juures õhtuti viibinud ja ka süüa valmistanud, kuid seda siis põhiliselt endale. Täiesti vale on kostja väide lapsele taskuraha andmise kohta ta ei ole seda kunagi teinud. Ebaõige on kostja väide lapsele arvuti ostmise kohta. Selle arvuti ostis küll kostja, kuid hageja maksis selle hiljem kostjale osade kaupa tagasi. Ülejäänud vastuses märgitud ostud (arvutihiir, jalgratta lukk) ei ole märkimisväärsed võrreldes teiste lapse ülalpidamiseks vajalike kulutustega. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega. Kostja kinnitusel maksab ta käesoleval ajal elatist 2175 krooni (139,01 EUR). Perekonnaseaduse § 99 lg.l kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on esitanud vajaduste kohta dokumentaalsed tõendid, mis nagu näitavad nendeks 510 eurot, poole elatise suuruseks 255 eurot. Kostja leiab, et esitatud kulutustest on ilmselt ülepingutatud kulutustega toidule, tervishoiule ja hügieenile, tõendamata ja liiga suured on kulutused koolis. Esitatud tõendite kohaselt on hageja ostnud 2010.aasta detsembrikuus toitu kokku 71 euro eest, seega tuleks osa 35,10 eurot. Toidukaupade hulgas on ostetud endale riietusesemeid, samuti ka sigarette. Kuna hageja käib vahetustega tööl, siin on kostja poja juures nendel õhtutel, mil hageja on tööl ning siis on ta alati ostnud ka süüa, mille oleme koos ära söönud, ülejäägi olen jätnud pojale. 2010.aasta detsembrikuus ostsin toitu 31,83 euro suuruses summas, seega osa oleks 15,92 EUR. Kulud tervishoiule on samuti liialdatud ja seda juulis 2010 ostetud prillide arvel. Tegelikult tasus kostja prillid täies ulatuses, mille kohta esitab ülekande koopia. Kostja leiab, et kulud eluasemele, sidekulud ja riided/jalanõud on hagis esitatud mõistlikus suuruses ( kuigi pole riiete/jalanõude osas näidatud, kui pika aja peale on kulutus tehtud). Kulutused toidule on 2

(5)2-11-7535 tõendatud 35,10 euro suuruses summas. Kostja arvab, et tervishoiule ja hügieenile on õigustatud ja mõistlik vajadus 30 eurot kuus; kulud koolis ja ettearvamatud kulud 30 eurot. Seega oleks kostja arvates ülalpidamise õigustatud vajadus 89,90+ 35,10+ 18,34 + 69,48+ 30 + 30 = 272,82 eurot. Et elatise kohustis lasub mõlemal vanemal võrdselt, siis kostja osa ülalpidamiseks oleks 136,41 eurot. Kuna kostja tasub elatist minimaalmääras 139 eurot kuus, siis elatist pole vaja suurendada. Lisaks hagejale ülekantavale poja ülalpidamissummale annab kostja talle sularahas igakuuselt veel taskuraha ca 20 eurot kuus. Kuna hageja käib vahetustega tööl on kostja poja juures nendel õhtutel, mil hageja on tööl ning siis on tema alati ostnud ka süüa, mille nad on koos ära söönud, ülejäägi on ta jätnud pojale. 2010.aasta detsembrikuus ostis kostja toitu 31,83 euro suuruses summas, seega osa 15,92 EUR. Samuti on kostja maksnud täiendavalt elatisele üksikuid summasid - tasunud 30.08.2010- 200 krooni; 2.09.2010 - 300 krooni. Kostja on ostnud ka vajaminevaid esemeid nagu 2007.a. arvuti summas 10 000 krooni; 31.10.2010 jalgrattaluku summas 24,90 krooni; 22.11.2010 - arvutihiire summas 79,90 krooni ning 18.11.2010 maksis ära telefoniarve summas 145,70 krooni Lisaks makstavale elatisele on kostja osas teinud täiendavaid kulutusi 2010.a. keskmiselt 45,24 EUR kuus. Kostja vaidleb elatise suurendamisele vastu ka seetõttu, et tema varaline seisund ei võimalda maksta suuremat elatist. Kostja töötasuks on 355 € kuus (neto). Kostja vajab tööl käimiseks isiklikku autot, millele on kulutused kuus 126.63 €, igapäeva vajadustele kulub kostjal 165.89 € ja lisaks kulutused lõunasöögile /t.l. 76/. Kui kostja peaks pojale rohkem elatist maksma kui 139 € kuus, jääks ta ise majanduslikesse raskustesse. Neil asjaoludel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT 4. 12.09.2011.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 14.oktoobri 2011.a. /t.l. 90/. 5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 6. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles taotleb suurendada lapse kasuks kohtuotsusega väljamõistetud igakuist elatist. Seega on hageja esitanud hagi mitte enda, vaid lapse huvides. 7. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS

(1995)§ 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem teise vastu enda nimel, samuti võis vanem enda nimel hageda elatise suuruse muutmist PKS

(1995)§ 61 lg 3 järgi. Alates

1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sellist eriregulatsiooni enam ei ole. Ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps ja tema täisealine vanem on PKS § 96 järgi kohustatud talle ülalpidamist andma.
2. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes sellest sättest ning TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 pst 2, välistab põhimõtteliselt ka elatise kohta tehtud kohtuotsus samas asjas kohtusse pöördumise. Samas nägi PKS

(1995)§ 61 lg 3 ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, st väljamõistetud elatist vastavalt muutunud olukorrale nii suurendada kui ka vähendada. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. 9. Praegu annab menetluslikult aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast 3

(5)2-11-7535 otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 10). 10. Saare Maakohtu 19.12.2005 otsusega (tl 4-5) mõisteti kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" §-st 1 (enne 1. jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis), pidi kostja hagi esitamise seisuga maksma elatist 139.01 € kuus (2175 krooni). Tegemist on minimaalse elatisega lapse ülalpidamiseks nii PKS

(1995)§ 61 lg 4 kui ka PKS § 101 lg 1 mõttes. 11. Hageja on palunud kohtult välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatisena igakuiselt 255 € (3989.88

1. kr)so täiendavalt elatise suurendamist 115.99 € (2489
2. kr)võrra alates hagi esitamisest so 22.02.2011. Hageja on põhjendanud elatise suurendamist asjaoluga, et kohtuotsuse alusel makstud elatis ei ole piisav lapse kõigi ülalpidamiskulude katmiseks. Kostja vastuväidete järgi ei ole lapse vajaduste suurenemine tõendatud, samuti ei võimalda kostja varaline seisund maksta suuremat elatist. 12. PKS

(1995)§ 61 lg 3 võimaldas nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Alates 1. juulist 2010 saab elatise muutmise nõude aluseks olla üksnes TsMS § 459, mille järgi saab alates hagi esitamisest nõuda elatise muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega ka kehtiva seaduse alusel peavad elatise suurendamiseks asjaolud olema muutunud. Hageja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt on lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud kuus keskmiselt 510 € (ca 8000 kr). Hageja poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt on kohtu hinnangul hageja poolt lapse vajadustena märgitud 510 € kuus ülepaisutatud. Kulude ülepaisutatust möönis 31.05.2011 kohtuistungil ka HAGEJA ise. Kohus nõustub kostjaga selles, et ülepaisutatud on kulutused toidule, tervishoiule, hügieenile ja koolile. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiseks mõistlikud ja vajalikud kulud kuus on 278 €

(4350)krooni so kostjalt 2175 krooni kuus ja hagejalt sama palju. Kui vanemate võimalused on piiratud, tuleb piirata ka lapse vajadusi. 4

(5)2-11-7535 Iseenesest õige on hageja väide, et seoses lapse kasvamisega kasvavad ka tema vajadused, kuid antud juhul on seda juba arvestatud Saare Maakohtu 19.12.2005 kohtuotsuses, sest kostjalt on väljamõistetud elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 p 20). Kõike eeltoodut arvestades ei ole lapse vajadused muutunud sedavõrd, et oleks alus TsMS § 459 järgi suurendada Saare Maakohtu 19.detsembri 2005 kohtuotsusega väljamõistetud elatise määra.

1. Maakohus leiab, et ka hageja ema ja kostja varaline seisund ei ole aluseks elatise suuruse muutmiseks. Asja puuduvad andmed selle kohta, kui suur oli HAGEJA ja kostja sissetulek kohtuotsuse tegemisel 19.12.
2. Käesoleval ajal on hageja palk keskmiselt 439.55 € kuus (neto) ning kostja netopalk on 355.07 € kuus (t.l. 52, 77-83 konto väljavõte). Seega puudub alus väita, et kostja varanduslik seisund on niivõrd muutunud, et ta suudab maksta elatist poolte ühisele lapsele varasemast väljamõistetud suuremas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 p 19;
3. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 10). keskmine netopalk on 439.55 € (t.l. 97,104), tal on ülal pidada üks alaealine laps, seega peaks ta suutma anda lapse ülalpidamist seaduses sätestatud alammääras, s.o 139 €. Kuna kostja maksab samuti lapsele elatist samas suuruses ja tõendatud ei ole lapse vajadused suuremas ulatuses kui 278 € (4 350 krooni) kuus, siis ka vanema varanduslikus seisundist lähtuvalt puudub alus TsMS § 459 järgi suurendada Saare Maakohtu 19.12.2005 kohtuotsusega väljamõistetud elatise määra.
4. Kõike eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi kostja vastu rahuldamata.
5. Menetluskulude jaotusel arvestab maakohus sellega, et hagi oli esitatud alaealise lapse huvides ja jätab seetõttu menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Reena Undrest kohtunik 5