← Eesti

2-11-7510/2

Obsah (4)§ 174§ 394§ 187§ 162

2-11-7510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2011.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja n

§ 174lg.1.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel 1

(2)2-11-7510 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. –

§ 187lg.6.

Sisulised asjaolud L.K, kes kasvatab alaealist last – J.H’t (sünd. xx.xx.xxxx), on esitanud kohtule lapse huvides hagiavalduse teise vanema, L.H’e vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes 175.- eurot kuus tagasiulatuvalt alates 15.02.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt elab laps ema juures, kes kasvatab teda üksinda. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest osavõtnud alates 2008.a märtsist. Kohtu seisukoht 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt oma tsiviilprotsessiõigusvõimest on alaealisel lapsel hagejana nõudeõigus elatise väljamõistmiseks ning alaealist last kasvatav vanem saab tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel (vt. Riigikohtu praktika - RKL 3-2-1-85-10). Seega kohus leiab, et J.H on hagejaks PkS § 97 p.1 alusel ja L.K hageja seaduslikuks esindajaks. Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud 04.03.2011.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei ole esitanud ega ole teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hagiavalduse, lapse sünnitunnistuse ja teiste kirjalike tõenditega vastavalt PkS § 96, § 97 p.1, § 100 lg 1, 2 ja § 101 sätestatule. Arvesse võttes hagiavalduse asjaolusid ja tuginedes Perekonnaseaduse § 97 lg.1, § 101 lg.1, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on välja mõista kostja L.H’elt hagejale ülalpidamiseks elatis hageja taotletud ulatuses, s.o. 175.00 eurot kuus alates üks aasta enne hagiavalduse esitamist 21.02.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskuludest. Vastavalt

§ 162lg.1 tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja L.H’e kanda.

Menetluskulude kohta võib menetlusosaline nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest –

§ 174lg.1. Ivika Sillaots Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.