← Eesti

2-11-6713/3

Obsah (10)§ 415§ 416§ 483§ 407§ 367§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 177

Tsiviilasi nr 2-11-6713 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2011.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank AS esitas 12.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxx Jxxxxxx vastu võlgnevuse 4730,59 krooni saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 07.09.2010.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 14.02.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiiremenetluse avalduse

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Swedbank AS esitas 17.02.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx

Jxxxxxx vastu võlgnevuse 311,62 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 225,13 eurot põhiosa, 46,00 eurot intress ning 40,49 eurot 16.02.2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25. märtsiks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Menetlusdokumendid saadeti 04.03.2011.a kostja e-posti aadressile, kust kostja sai need isiklikult samal kuupäeval kätte (tl 1). Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. KOHTU SEISUKOHT Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 24.03.2006.a sõlmitud laenulepingust nr 06041130-VL summas 15 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 2

(3)15.04.2010.a. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata ning 16.06.2009.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Pooltevaheline suhe on laenusuhe, mida reguleeritakse vastavalt VÕS §-le 396. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 63,91 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud kogusummas 111,84 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt

§ 177

lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.