lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik tsiviilasjas
lg 1 alusel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine kohtuotsuses, sest tegemist ei olnud kostja õigeksvõtul põhineva otsusega (kostja on võtnud hagi õigeks vaid osaliselt). Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus on jõustunud 19.märtsil 2012. Hageja on esitanud 18.aprillil 2012 avalduse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks (tl.86-87). Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 978,36 krooni (62,53 eurot, tl.50), hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 416,80 eurot (tl.39) ning õigusabikulud summas 260 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud I. I. A. O. .03.2011.a. arve nr 715 (tl.88) summas 312 eurot (s.h 52 eurot käibemaks). Kohus on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetanud kostjale kätte, kostja on elektrooniliselt kinnitanud dokumentide kättesaamist 30.04.2012.a. (tl.92). Vastuväiteid avaldusele kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja I. I. A. O. kaudu.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 2209,35 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Võttes aluseks kohtuotsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, on kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus seega 665,39 eurot (62,53+416,80+260 x 90%) eurot.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Seega on käesolev määrus vaidlustatav. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.