← Eesti

2-11-5166/12

Obsah (6)§ 1§ 10§ 15§ 12§ 14§ 2

2-11-5166 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a , Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-5166 Germund Hulgi OÜ avaldus Helyzon

§ 1lg.2, § 9 lg.1, § 10 lg.1 ja lg.2.

Võlausaldaja tugineb

§ 10

lg 2 p 1 sätestatud asjaolule, mille kohaselt ei ole võlgnik kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on andnud võlgnikule täiendava tähtaja võla tasumiseks - 24.08.

  1. Võlgnikule on pankrotihoiatus saadetud 10.08.2010 võlgniku poolt ostu- müügi lepingus näidatud aadressile ja ka võlgniku äriregistri järgsele aadressile. Neil aadressidel ei õnnestunud võlgnikule pankrotiavaldust kätte toimetada, mistõttu saatis võlausaldaja pankrotihoiatuse võlgniku juhatuse liikmega Axxxxxxxxx Lxxxxx seotud teise ettevõtte aadressile, kus see 13.08.2010 vastu võeti. Võlausaldaja loeb pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetatuks, kuna selle vastuvõtjaks oli võlgniku juhatuse ainsa liikme poeg. Hoolimata pankrotihoiatuse saamisest ei tasunud võlgnik võlgnevust ning seega esineb alus pankrotiavalduse esitamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 2 Võlausaldaja taotleb võlgniku Helyzon OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamist, võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eelistungile 22.veebruaril kutsus kohus võlausaldaja ja võlgniku, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule. Võlgnikule saadetud menetlusdokumente, s.h. pankrotiavaldust võlgnik temale saadetud aadressidel kätte ei saanud. Võlgnikku õnnestus teavitada toimuvast eelistungist e-kirjaga 18.02.2011, mille võlgnik sai kätte 21.02.
  2. 21.02.20011 taotles võlgnik kohtuistungi edasilükkamist, kuna tal on liiga vähe aega kohtuistungiks ettevalmistumiseks, ta esitab vastuväite pankrotiavaldusele. Vastuväite sisuks on, et võlgnik ei ole kätte saanud pankrotiavaldust ja et 10.02.2011 on sõlmitud maksekokkulepe (tl.25-26). Eelistungil 22.02.2011 jäi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Kaup on kohale toimetatud ja vastu võetud. Võlgnikule on saadetud pankrotihoiatus, see on kätte toimetatud, võlga tasutud ei ole. Võlgnik eelistungil avaldas, et soovib sõlmida kokkulepet võla tasumiseks. Pankrotihoiatus ei ole võlgnikuni jõudnud, selle võttis vastu võlgniku poeg. Pankrotiavaldus on tulnud ootamatult, 10.veebruaril on võlgnik sõlminud kokkuleppe võla tasumiseks. Võlgnik tunnistab võlga. On toimunud läbirääkimised võla tasumiseks nii Germund Hulgi OÜ esindajaga kui ka Lindorffiga, kokkuleppe kohaselt esimese makse tasumise tähtaeg on märtsis. Maksejõuetust ei ole. Ei ole võlga maksuametile ega krediidiinfos. Vahepeal tuli tegeleda pangalaenu tagasimaksmisega ja siis olid mõned raskused. Maksegraafik on pikaajaline. Võlgnik esitab kohtule Lindorff Eesti AS pealdisega maksegraafiku võla tasumiseks osamaksetena alates 25.03.2011 (tl.28). Võlausaldaja esindaja eelistungil avaldas, et tema klient Germund Hulgi OÜ ei ole Lindorffi sellise kokkuleppe sõlmimiseks volitanud. Lindorff esindas võlausaldajat kohtuvälises menetluses, kuid kuna 6 kuu jooksul tulemust ei tulnud, sõlmis võlausaldaja uue kokkuleppe praeguse esindajaga. Võlausaldaja eesmärk on raha kätte saada, kuid kuna Lindorff seda ei saavutanud, on võlausaldaja alustanud praegust pankrotimenetlust. Nõuet ei ole Lindorffile üle antud ja selle tagasivõtmisega ei ole probleemi. Võlausaldaja on valmis sõlmima võlgnikuga maksegraafiku, kui võlgnik annab piisava tagatise. Pooled arutasid võimaliku tagatise üle. Kohus määras pooltele tähtaja- 04.märts, kui kohtule peab olema teatatud kokkuleppest. Kohus selgitas pooltele, et kui kokkulepet ei tule, nimetab kohus ajutise halduri. 04.03.2011 saabus kohtule Helyzon OÜ esindajalt vandeadvokaat Toomas Ventslilt avaldus pankrotiavalduse ärakirja saamiseks, kuna Helyzon OÜ ei ole kätte saanud pankrotiavalduse ärakirja. Helyzon OÜ soovib pankrotiavaldusele kirjalikult vastata. Esindaja teatab, et lisaks 22.02.2011 kohtule esitatud kokkuleppele võlgniku võla tasumise kohta maksegraafiku alusel Lindorffile ei ole sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid pooltevahelise õigusvaidluse lahendamiseks. (tl.31-32). Võlausaldaja avaldab arusaamatust sellise taotluse osas ja palub kohtul

§ 15lg.1 ja § 31 lg.1 järgi nimetada ajutise halduri.

Võlausaldaja arvates on vastuväite esitamise aeg

§ 12lg.2 järgi kuni eelistungini.

Eelistung toimus 22.02.2011. Selleks ajaks võlgnik kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukohad 3 Kohus, kuulanud ära võlgniku ja võlausaldaja seisukohad ja tutvunud asjas olemasolevate kirjalike materjalidega leiab, et puuduvad veenvad põhjendused ajutise halduri nimetamiseks OÜ Helyzon pankrotimenetluseks. Kohus pankrotiavalduse menetlemisel lähtub järgmistest Pankrotiseaduse sätetest: § 2: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. § 10 lg.1: Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

(2)Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;
(4)Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta § 14 lg.1 : Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; § 15 lg.3: Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Lg.5: Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.
(6)Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
(7)Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse määrusega 08.02.2011, kuna puudusid alused pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 14lg.1 järgi.

Kohus edastas võlgnikule menetlusposti korduvalt nii paberkandjal kui ka e-posti teel ja kätte sai võlgnik e-posti teel saadetu 21.02.2011. Samal päeval saatis võlgnik kohtule kirjaliku vastuväite ja kordas sama vastuväidet eelistungil. Seetõttu on õige võlgniku esindaja väide, et vastuväite esitamine varasemalt ei olnud temal võimalik ja vastuväite esitamine on toimunud

§ 12lg.2 kohaselt.

Võlgniku vastuväite sisuks Pankrotiseaduse tähenduses on, et võlgniku kohustus võlausaldaja ees ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna sõlmitud maksekokkuleppe järgi on esimene 4 maksetähtaeg 25.märtsil 2011, seega ei ole

§ 10

lg.2 p.1 osutatud maksejõuetuse põhistust ja ajutine haldur tuleb jätta nimetamata. Kohus, hinnates võlgniku maksejõuetuse põhistust (

§ 10

lg.2 p.1) ja nõude selgust (

§ 15

lg.3 p.1), leiab, et võlgnik vaidleb põhjendatult vastu kohustuse sissenõutavaks muutumise väitele ja sellises olukorras ei ole selge, kas nõue on muutunud sissenõutavaks, mis võimaldaks

§ 10lg.2 p.-le 1 tuginedes põhistada sellega võlgniku maksejõuetust.

Vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, näiteks anda võimalus võlausaldajale tõendada tema nimel tegutsenud Lindorff Eesti AS-l volituste puudumine kokkuleppe sõlmimiseks Helyzon OÜ-ga võla tasumiseks maksegraafiku alusel alates 25.märtsist

  1. Kohtule esitatust nähtub, et Lindorff Eesti AS on 17.08.2010 Helyzon OÜ-le saadetud kirjas põhjendanud oma õigust (volitusi) esindaja Germund Hulgi OÜ-d võla (põhisumma 99374.41 krooni ja viivised 40271.46 krooni, lisanduvad nõudekulud) sissenõudmisel Helyzon OÜ-lt, on pidanud Germund Hulgi OÜ nimel läbirääkimisi Helyzon OÜ-ga ja selle tulemusena on 10.02.2011 koostatud maksekokkulepe võla tasumiseks osade kaupa, esimene maksekuupäev 25.03.
  2. Sellises olukorras ei olnud Helyzon OÜ-l alust arvata, et Germund Hulgi OÜ esindajana esinev Lindorff Eesti AS ei väljenda esindatava tahet või et tal puuduvad tehingu tegemiseks volitused. Helyzon OÜ-l on olnud alus uskuda Lindorff Eesti AS-l esindusõiguse olemasolu tulenevalt TsÜS § 116 või § 118 lg.
  3. Võlausaldaja väide kohtu eelistungil, et Lindorff Eesti AS-l puudusid volitused taolise kokkuleppe sõlmimiseks, kuna tulemust ei saavutatud 6 kuu jooksul, on tõendamata ja ka käesolevaks ajaks ei ole kohtule esitatud täiendavat sellise tehingu tühisuse kohta. Küll aga väljendas võlausaldaja esindaja kohtuistungil nõustumist pidada läbirääkimisi võlgnikuga võla tasumiseks kokkulepitava tähtaja jooksul ja tagatise andmiseks. Võlgniku kohustuse täitmiseks makse tegemise tähtpäev on saabumata, see on 25.märts 2011, seega ei ole kohustus muutunud sissenõutavaks ja puudub maksejõuetust tõendav alus

§ 10lg.2 p.1 järgi.

Muid põhistusi võlgniku maksejõuetuse kohta ei ole võlausaldaja esitanud. Võlgniku sõnul ei ole ta maksejõuetu, varasemal perioodil on esinenud ajutisi raskusi. Seetõttu leiab kohus, et pankrotiavalduse esitamine ei ole põhjendatud. Võlgniku maksejõuetus on põhistamata ja tõendamata on ka sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu (täpsemalt: tõendamata on sissenõutavaks muutumine). Poolte vahel on küll vaidlus oma kohustuste täitmise üle, kuid selle lahendamiseks on sõlmitud kokkulepe väljaspool pankrotimenetlust. See tähendab, et võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud, miks ta peab ainsaks ja kohaseks pankrotiavalduse esitamist võlgniku vastu.

§ 2, § 15 lg.3 p.1, p.4, Ts

MS § 371 lg.2 p.2 alusel jätab kohus ajutise halduri nimetamata. Menetluskulude jaotus

§ 15

lg.6 järgi jäävad avalduse läbivaatamisega seotud kulud pankrotiavalduse esitaja kanda. Kohtunik Ü.Raag 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.