Obsah (10)

§ 396§ 410§ 404j§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113§ 397§ 164

2-10-57736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruar 2012.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-57736 Tsiviilasi Osaü

) § 164 ja § 167 alusel Kostja ja esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega Dominus Inkasso OÜ-le (lisa 5). Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja reageerinud ei ole. 2 2-10-57736 Arvestades eespool toodut leiame, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada see vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata kostjale antud võimalustele ning tasumise tähtaegade edasilükkamistele ei ole kostja siiani oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja esitas 19.11.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule G Lvastu, millele kostja esitas vastuväite. Seoses kostja poolt makseettepanekule vastuväite esitamisega kuulub asi lahendamisele hagimenetluses. Hagi õiguslik alus.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 410

lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata

§ 404j

a§405 sätestatut.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt nimetatud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama 19.12.2007.a. Hageja leiab, et kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees kohaselt täitnud ning

§ 82lõike 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks.

Eespool nimetatud laenu tagastamata jätmisega on kostja

§ 100

mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Tulenevalt

§ 101

lõige 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu (lisa 2) punktis 16.

1. kokkulepitu kohaselt lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte kokkuleppe mittesaavutamisel Laenuandja asukohajärgses kohtus. Samuti laenulepingu punkt 18.
2. kohaselt määratakse kokkuleppe mittesaavutamisel vaidluse lahendamiseks Harju Maakohus. Seega soovib hageja lahendada hagi Harju Maakohtus. Laenulepingu (lisa 2) punkt 10.2.3 sätestatu kohaselt tekib kostjal kohustus maksta Võlausaldajale menetluskulud Hagiavalduse esitamisel kohtusse (toimub kui Laenusaaja Lepingust tulenevad kohustused on Võlausaldaja ees pikaajaliselt täitmata) summas vähemalt 1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni, lisaks veel õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Laenulepingu (lisa 2) punktis 11.
3. kokku lepitu kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal (Võlausaldajal) õigus alustada 0,85% (null koma kaheksakümne viie protsendi) viivise arvestamist päevas puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Viivise maksmine ei vabasta kostjat laenulepingu järgse tasumise kohustusest. Kuivõrd laenu tagasimakse tähtaeg (kohustuste täitmise tähtpäev) oli 19.12.2007, algab viivise arvestamine alates 20.12.2007.a. Tähtaeg 19.12.2007 Võlgnevus 2350 krooni Viivitatud päevi Viivis päevas 1152 19,98 krooni Nõutav Viivis 23016,96 krooni Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,085% -ni. Seega viivis 147,07 EUR [2301,12 krooni]. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. 3 2-10-57736 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lõigetest 1 ja 3, § 82 lõikest 7, § 100, § 101 lõikest 1, § 113 lõikest 1, § 396, § 410 lg 1, § 741 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõikest 1 ja § 146 lõikest 1 palub hageja: 1.Mõista kostjalt välja 04.12.2007 sõlmitud laenulepingu alusel Laenuandja poolt 04.12.2007 väljastatud arve nr. 9572 alusel tasumisele kuuluv summa 150,19 EUR (ükssada viiskümmend eurot ja üheksateist senti) [2350,00 krooni]. 2.Mõista kostjalt välja 04.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 11.
4. alusel tasumisele kuuluv mõistlik viivitusintress (viivis) 0,085% päevas summas 147,07 EUR (ükssada nelikümmend seitse eurot ja seitse senti) [2301,12 krooni]. Samuti jätkata Laenuandja poolt 04.12.2007 väljastatud arve nr. 9572 alusel tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päevade eest viivise arvestamisega alates 14.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni. 3.Mõista kostjalt välja 04.12.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 10.2.
5. alusel tasumisele kuuluvad kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 63,91 EUR (kuuskümmend kolm eurot ja üheksakümmend üks senti) [750 krooni + 15,98 eurot] ja OÜ Dominus Inkasso poolt tasutud kulu õigusabi eest summas 95 EUR (üheksakümmend viis eurot).
6. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja /t.l. 65-66/ , et kostja tunnistab laenu võtmist ning väitis, et temani ei ole jõudnud arved, meeldetuletused ning teatised. Samuti viitab kostja eesti keelsele laenulepingule. Hageja märgib, et nii esialgne kreeditor kui ka Dominus Inkasso on saatnud kostjale korduvaid teatiseid (posti ja e-kirjana) ning sõnumeid mobiiltelefonile, kuid kostja ise, olles teadlik võlgnevusest, on vältinud kontakti võlausaldajaga. Ühtlasi juhime tähelepanu, et esialgse kreeditori kodulehel on alati olnud laenuleping kättesaadav ka vene keeles. Hageja osutab, et on püüdnud sõlmida kostjaga alates võlgnevuse tekkimisest kokkuleppeid ja kompromisse. Kostja poolne lepingu ja kokkulepete täitmine on olnud olematu ning kostja ei ole hagejale alates 2007 aasta detsembrist midagi maksnud.

§ 113

lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on vähendanud lepinguga ette nähtud viivist 0,85%-lt päevas 0,085%-ni päevas so. kümme korda. Hageja palub jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on taotlenud asja lahendamist lihtmenetluses /t.l. 64/. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidleb hagile vastu /t.l. 60/. Kostja ei eita SMS laenu võtmist summas 2000 krooni ning lepingu sõlmimisel sai aru, et peab laenu tagasi maksma summas 2350 krooni. Raha oli vaja kostja ema matusteks, kuna tal oli raske majanduslik olukord ning ta oli lapsehoolduspuhkusel. Kuna leping oli eesti keeles, mida kostja hästi ei valda, siis ei mõistnud kostja kogu lepingu sisu. Lepingu sõlmis kostja tuttava arvuti kaudu, temale esitatud arvet ja kirju kostja ei näinud. Kostja kasvatab 4 last ja otsib tööd Haapsalus, tema sissetulekuks on väidetavalt lastetoetus 191 € kuus. Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamatult kõrged ega ole sellega nõus, kuna tema õigusi rikuti. Hageja kasutas kostja teadmatust, et saavutada oma eesmärke. Kostja palub määrata temale minimaalsed viivised ja intressisumma /t.l. 71/. Kohtuistungil palus kostja vähendada viivist vähemalt poole võrra, kuna selle määr on seaduses lubatust kõrgem ning määrata võla tasumiseks maksegraafik. Kostja soovib võlga maksta igas kuus 39,87 €, 8.kuupäeval. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 4 2-10-57736 Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist hageja osavõtuta.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis OÜ-ga SMS Kiirlaen 4.12.2007.a. laenulepingu nr. 2100154841, mille alusel kostja laenas laenuandjalt 2000 krooni tähtajaga 19.12.2007 ja kohustusega tagastada laen koos laenulepingutasuga 350 krooni /t.l. 33-38/. Võlaõigusseaduse (

) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt

§ 396lg.

1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt

§ 76lg.

1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse, laenusumma (2000 krooni) tagasi maksta, samuti tasuda laenusumma sõlmimise eest laenulepingu tasu (350 krooni), täies ulatuses täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

§ 101lg.

1p.1 ja 108 lg. 1 alusel.

§ 397lg.

1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt

§ 164

lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud krediidilepingu, siis on poolte vahel sõlmitud lepingu sõlmimise tasu 350 krooni tõlgendatav intressina ehk tasuna laenu kasutamise eest. Seega on hageja põhinõue 2000 krooni, mitte 2350 krooni nagu märgib hageja ning intress 350 krooni on käsitletav kõrvalnõudena. Kuna kostja on jätnud hagejale täitmata oma kohustuse tasuda kiirlaen 2000 krooni ja intressi 350 krooni, tuleb selles osas hageja nõue rahuldada ja eelnimetatud summad kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kostja väide, et tal puudus arusaam laenulepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest iseenesest ei vabasta teda võetud kohustuste täitmisest. Hageja on selgitanud OÜ SMS Kiirlaen laenulepingu sõlmimise ja laenu taotlemise korda laenulepingus. Laenuandja kodulehel laenusaaja kohustus tutvuma laenulepingu tingimustega ning esitama laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel www.smskiirlaen.ee ning kinnitas nõustumist laenulepingu tingimustega. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista viivise 2301,12 krooni. Seisuga 15.02.2011.a. on hageja arvestuse kohaselt laenulepingu p 11.1 järgi viivise määraks 0,85% päevas ja summaks 23 016,96 krooni (2350 krooni x 1152 päeva x 0,85% päevas), mida hageja vähendas protsendini 0,085%-ni ja 2301,12 kroonini. Kostja palus kohtuistungil viivise vähendamist vähemalt poole võrra, kuna võttis laenu raskete asjaolude kokkulangemise tõttu so ema matusteks olles ise lapsehoolduspuhkusel ning käesoleval ajal on tal raske majanduslik olukord – ta otsib tööd ning tema ülalpidamisel on 4 last. Kostja pidas viivisemäära liiga kõrgeks võrreldes seaduses lubatuga.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele 5 2-10-57736 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud 0,85% suuruses viivisemääras päevas, mida hageja vähendas 0,085% -ni. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine

§ 113lg 8 ja § 162 kohaselt.

Kuna hageja kiirlaenu andmisel ei tundnud huvi kostja maksevõime vastu, siis vähendab kohus viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1000 krooni võrra ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1301.12 krooni. Kohus ei pea eeltoodud põhjendusel õigustatuks kostjalt jooksva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel käesolevas otsuses otsuse täitmise viisi ja korra ning võimaldab kostjal tasuda temalt väljamõistetud võlgnevuse 233,35 € osade kaupa alates otsuse jõustumisest 6 kuu jooksul igakuuliselt summas 38,89 €. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus antud juhul menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuna rahuldas hagi osaliselt. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 80 % kostja kanda ja 20% tema enda kanda. Kostja menetluskuludest jätab kohus 20 % hageja kanda ja 80% tema enda kanda. Reena Undrest kohtunik 6