Obsah (5)
§ 127§ 186§ 197§200§ 128KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. november 2013, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei
§ 127lg.
3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Ilmselge on, et kostja ei näinud ega pidanud hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et hagejalt võib tekkida selline väidetav kahju nagu hagejal väidetavalt tekkinud on. Eeltoodu alusel ja tuginedes juba oma varasematele vastuväidetele palub kostja jätta hagi rahuldamata. 4.11.2013 toimunud kohtuistungil hageja loobus nõudest, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine 08.06.2006 Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu number 4494) punkti 4.2.1 alusel AS SEB Pank, M.L.i ja M.K.i vahel 20.02.
- a sõlmitud laenulepingust nr L070006459 tulenevate nõuete osas seoses vastavate nõuete osas tagamiskokkuleppe puudumisega. Ülejäänud osas palus hageja esindaja hagi rahuldada. Kostja esindaja palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Esimeses haginõudes (tunnistada lubamatuks sundtäitmine 08.06.2006 Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu number 4494) punkti 4.2.1 alusel AS SEB Pank, M.L.i ja M.K.i vahel 20.02.
- a sõlmitud laenulepingust nr L070006459 tulenevate nõuete osas seoses vastavate nõuete osas tagamiskokkuleppe puudumisega) kuulub menetlus lõpetamisele, kuna hageja kohtuistungil loobus selles nõudes hagist. Kostja menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 428 lg.1 p.3 järgi kohus lõpetab menetluse, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud , ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. TMS § 221 lg.1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud v. tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusest nähtub, et kostja palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg.1 p.19 alusel järgmised notariaalsed hüpoteegilepingud: 1.Pärnu notar Kaia Krüger poolt 08.06.2006.a. notariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (not.ametitoimingute raamatu nr.4494) ja hüpoteek tagab laenulepingust L 060021587 tulenevaid nõudeid. 6
(9)Tsiviilasi nr 2-10-52930 2.Pärnu notar Kaia Krüger poolt 20.02.2007 notariaalselt tõestatud kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks (notari ametitoimingute raamatu nr.1140) ja hüpoteegid tagavad lepingutest L 060021587 ja nr.L070006459 tulenevaid nõudeid. (I toimik tl.60-61). Kostja on kohtutäiturile esitatud täitmisavalduses selgelt määratlenud , missugune hüpoteek missugust lepingut tagab. Hageja on selles osas ka hagist loobunud (Nõue nr.1). Kui kohtutäitur täitemenetluses täidab nõuet suuremas ulatuses , kui kostja on soovinud, saab esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. Laenulepingu L 060021587 järgi võlgnevuse suurus 18.08.2010.a. seisuga 124 450.79 eurot + viivis 8% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Laenu põhiosa suurus 111 861.56 eurot (I toimik tl.60-61). Laenusaaja hageja M.L. (II toimik tl.6-15). Laenulepingu L070006459 võlgnevuse suurus 18.08.2010.a. seisuga 260 268.63 eurot + viivis 8% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Laenu põhiosa suurus 239 352.63 eurot (I toimik tl.60-61). Laenusaajad M.K. ja hageja M.L. (II toimik tl.16-21). Notariaalselt tõestatud lepingu, notari ametitoimingute reg.nr. 4494 p. 4.1.1 kohaselt Xxxxxxxxxxx asuva Xxxxxxxxxxx, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 2670906 hüpoteegisumma 3 000 000 krooni e.191 734.95 eurot. Notariaalselt tõestatud lepingu , notari ametitoimingute reg.nr.1140 p.7.1 kohaselt korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxxx, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr. 1232205 hüpoteegisumma 1 260 000 krooni e. 80 528.68 eurot. AÕS § 325 lg.1 järgi kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul , kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvelt. AÕS § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hageja kui võlgnik ja kinnisasja omanik võib esitada nõudele vastuväite ka alusel, et nõue on lõppenud. Hageja leiab, et kostja nõuded on lõppenud tasaarvestusega vastavalt
§ 186
p.2.
§ 197
lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse , võib kumbki pool (tasaarvestatav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg. 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja väitel omandas ta OÜ-lt Poode Invest nõude summas 3 500 000 krooni e. 223 690.77 eurot ja teostas hagis tasaarvestuse Xxxxxxxxxxxle seatud hüpoteegiga tagatud nõude osas 1 947 231.73 krooni ulatuses (laenulepingust L060021587 tulenev nõue) ja korteriomandile Pärnus, Akadeemia 1-40 seatud hüpoteegiga tagatud nõude osas hüpoteegisumma 1 260 000 krooni ulatuses (laenulepingust L070006459 tulenev nõue).
§200
lg.4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Antud säte tähendab, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestatava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-11 p.9 , RKL 3-2-1-95-11 p.17. Kostja on esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväited. Seega peab kohus hindama kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. 7
(9)Tsiviilasi nr 2-10-52930 Hageja väitel on tal kostja vastu kahjunõue summas 223 690.77 eurot s.o. saamata jäänud tulu nõue, mis tuleneb AS SEB Pank keeldumisest kustutada OÜ Poode Invest 30.08.2010.a. kirjaliku nõude alusel Pärnus, Suur-Posti 3 kinnistule, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna reg.osa nr. 1807105 AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteek summas 3 000 000 krooni, mille tagajärjel osutus võimatuks Suur-Posti 3 kinnistu võõrandamine OÜle Rampmark hinnaga 4 500 000 krooni. Kohus leiab, et hagejal ei ole kostja vastu kahjunõet summas 3 500 000 krooni e. 223 690.77 eurot.
§ 128lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v.
mittevaraline. Lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg.4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele , eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu , tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu puhul tuleb eelkõige hinnata just tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et OÜ Rampmark soovis reaalselt osta Pärnus, Suur-Posti 3 asuva kinnistu hinnaga 4 500 000 krooni. Kostja on esitanud kohtule OÜ Rampmark 2009 majandusaasta aruande , millest nähtub, et OÜ Rampmark majandusaasta kahjum 2009 aastal oli – 224 640 krooni ( II toimik tl.63-74) ja 2010.a. majandusaasta kahjum – 19 674 krooni (II toimik tl.75-91). Müügitulu 2010 aastal 0 krooni (II toimik , tl.79). OÜ Rampmark 2009 ja 2010 majandusaasta aruannetest nähtub, et osaühingul puudusid sellised rahalised vahendid , et antud kinnistut hinnaga 4 500 000 krooni osta, samuti tehingu sõlmimise päeval koheselt tasuda 1 500 000 krooni (II toimik tl.40). Kohus leiab, et ei ole usutav ja tõenäoline, et kinnistule mille maksumus on reaalselt 16.06.2010.a. seisuga 1 000 000 krooni (II toimik tl.47) tehakse hinnapakkumine ostuks 4 500 000 krooni eest s.t. 4,5 korda kõrgem pakkumine ja seda põhjusel, et tasuda osa ostumüügihinnast 3 kuu pärast ja osa ostu-müügihinnast 1 aasta pärast (II toimik tl.137). Pärnu notar Anu Raid `i büroos aeg broneeritud 03.09.2010.a. kell 11.00 (II toimik tl.136). Ostu müügihinda ei olnud makstud ka notari deposiitkontole. Notar vastuses kohtule ei kinnita, et tehing jäi ära seoses kinnistut koormava keelumärke ja hüpoteegiga ning ei saa kindlalt väita miks tehing ära jäi (II toimik tl.136). Tehing võis ära jääda ka põhjusel, et ostjal puudusid rahalised vahendid ostu- müügihinna tasumiseks. Seega hageja ei ole kohtule tõendanud tulu saamise tõenäosust. Kinnisvara hind on ajas muutuv, mille eest ei vastuta kostja AS SEB Pank. Samuti miski ei takistanud OÜ-l Poode Invest kinnistut OÜ – le Rampmark hinnaga 4 500 000 krooni müüa, kui reaalne ostu- müügisoov eksisteeris. Kuna kinnistul oli täituri keelumärge oleks saanud asja müüa kohtutäituri kontrolli all vastavalt TMS § 102 ja hüpoteegisumma 3 000 000 krooni tasuda kohtutäituri ametialasele arvele. Hiljem kui kohus (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 2-10-24051/ 25.04.2012) tunnistas sundtäitmise lubamatuks oleks saanud vastava summa sissenõudjalt AS SEB Pank tagasi nõuda (II toimik tl.102).
§ 127lg.
3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette v. pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-10-52930 Kostja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal ei näinud ega pidanudki ette nägema , et selline väidetav kahju võib tekkida. Ka seetõttu ei kuulu väidetav kahju kostja poolt hüvitamisele. Seega kohus leiab, et kostja nõuded ei ole tasaarvestusega lõppenud ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (2 nõuet) tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg.4 järgi kuna hageja loobus hagist ühes nõudes, jäävad menetluskulud selles osas hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kuna hagi jääb ülejäänud nõuetes rahuldamata , jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 9
(9)