Obsah (4)

§ 217§ 23§ 25§ 218

2-11-4292 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2011.a. Kuressaare kohtumaja, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number Tsiviila

§ 217lg 1 kohaselt on avaldajal õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Avaldaja ei nõustu kohtutäituri tegevusega sh täitemenetluse alustamise, keelumärke seadmise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Käesoleva avalduse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel s.o täitemenetluse korraldamisel. Käesolev kaebus puudutab kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel. Avaldaja hinnangul kohustub kohtutäitur täitemenetluse alustamisel otsustama ja veenduma esitatud täitedokumendi täidetavuses täitemenetluse seadustiku mõistes vastavalt

§ 23lg 1.

Täitmine võib toimuda pärast nõude võlgnikule ja kinnisasja omanikule ülesütlemist ja seaduses sätestatud ülesütlemise tähtaja möödumist. Asjaõigusseaduse § 347 lõige 2 kohaselt võib hüpoteegiga tagatud tähtajatu nõude rahuldamist hüpoteegipidaja nõuda ja kinnisasja omanik võlga tasuda st sundtäitmist taluda pärast seda, kui kinnisasja omanikule või hüpoteegipidajale etteteatamisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 181/2010/1025 ei ole kohtutäitur eelnevalt veendunud ning kontrollinud, kas kinnisasja omanikule on võlgnikuga sõlmitud võlaõiguslik leping üles öeldud ning kas ülesütlemine on kehtiv. Lähtudes asjaolust, et konkreetsel juhul tagab hüpoteek kolmandate isikute so PLOÜ ja sissenõudja vahelisest laenulepingust nr 93/07K33 tulenevaid nõudeid, on juriidiliselt korrektne ka hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu ülesütlemine. Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud sundtäitmiseks nõude, mis ei ole sundtäidetav ning kohtutäitur ei ole enne täitetoimingute tegemist veendunud sissenõudja avalduse alusel esitaud nõude sissenõutavusest. Kohtutäiturile edastatud nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, sest poolte vahel sõlmitud notari ametitoimingute raamatu registri number 5192 alusel sõlmitud leping on kehtiv ning niisamuti on kehtiv ka võlgniku ja sissenõudja vaheline võlaõiguslik laenuleping, mistõttu ei ole põhjendatud ka kogu laenusumma ekvivalendiga võrdeline võlanõude esitamine. Võlgnikuga sõlmitud võlaõiguslepingu ülesütlemiseks ei saa lugeda sissenõudja poolt avaldajale/võlgnikule edastatud ja 16.11.

1. a koostatud teatist nr 4-2/10/6620 põhjusel, et käesolev kiri on tingimuslik st sissenõudja informeeris avaldajat, et juhul kui võlgnik ei täida lepingust tulenevat kohustust ning ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul arvatuna teatise kättesaamise kuupäevast, siis ütleb võlausaldaja/sissenõudja võlgnikuga sõlmitud lepingu üles. Lähtudes asjaolust, et võlgniku ja võlausaldaja vahel on sõlmitud kirjalik võlaõiguslik leping, siis tuleb ka poolte vahelised teated ja lepingumuudatused koostada kirjalikult. Eeltoodu kehtib ka ülesütlemise teate kohta. Käesoleva avalduse esitamise kuupäeva seisuga ei ole võlausaldaja võlaõigusliku laenulepingut formaaljuriidiliselt üles öelnud. Teatist, milles võlausaldaja määras võlgnikule täiendava tähtaja laenu tasumiseks ei saa lugeda nimetada võlaõigusliku laenulepingu ülesütlemise teatiseks põhjusel, et konkreetses teatises määrati kohustuste täitmiseks täiendav tähtaeg ning informeeriti muuhulgas ka kohustuste mittetäitmisel saabuva hüpoteetilise tagajärjega, milline ei ole tänaseks realiseerunud. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas olevaks ei saa lugeda sissenõudja tegevust, kus ta kohtutäiturile täitemenetluse avalduse esitamisest ca 21 päeva hiljem saadab teatise, milles informeerib avaldajat, et võlgnikule määrati laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendav tähtaeg. Tähelepanuvääne on ka asjaolu, et võlausaldaja esitas võlgnikule täiendava tähtaja määramise teatise oktoobri alguses, millise sai võlgnik kätte 11.10.
2. a, kuid avaldajat informeeriti eelnimetatud asjaolust täiesti arusaamatul põhjusel mitte enne kui enam kui ühe kuu möödumisel võlgniku poolt kirja kättesaamisest arvates so ca 16.11.
3. a. Mõistlikuks ei saa nimetada olukorda, kus sundtäitmist alustatakse enne kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja määramisest informeerimist ning lepingu kehtivuse ajal. Kohtutäitur alustas sundtäitmisega seonduvaid toiminguid sissenõudja poolt 28.10.
4. a esitatud avalduse peale. Kohtutäitur jättis tähelepanuta asjaolu, et avalduse esitamise päeva seisuga ei olnud sissenõudja avaldajale edastanud mitte ühtegi kirjalikku pöördumist, milles 2 2-11-4292 oleks avaldajat informeeritud võlgnevuse tekkimisest, mis tähendab, et nõue ei olnud tegelikult sissenõutavaks muutunud ning leping oli jätkuvalt kehtiv. Lisaks eeltoodule ei saa avaldaja nõustuda kohtutäituri tasu otsuses nimetatud kohtutäituri tasu summaga põhjusel, et kohtutäituri tasu on kehtestatud kogu sundtäitmise protsessi eest ning on ebamõistlik sundtäitmise menetluse alguses esitada 100%-ne tasu nõue toimingute eest, mida ei ole veel tehtud.

§ 25

lg 1 järgi juhul, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Täiteasjas nr 181/2010/1025 on võlgnikule määratud täiendav tähtaeg 10 päeva, milline on esitatud nõude summat arvestades ebamõistlikult lühikene aeg ja seda eriti tänases majandustingimustes. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes

§§-dele 23 lg 1, 217 lg 1 ja 45 avaldaja palub: 1) täiteasja nr 181/2010/1025 peatamist ja lõpetamist; 2) täiteasjas tehtud toimingute sh kohtutäituri tasu sissenõudjalt väljamõistmist; 3) korteriomandile Saaremaa seatud käsutamise keelumärke kustutamist. Kohtu seisukoht Täitemenetluse seadustiku (edaspidi

) § 217 lg. 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg. 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.

§ 218

lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja on kohtule esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

§ 217lg 1 kohaselt.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 11 lg 1 p 4 on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldajal tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile. Kohtule saab avaldaja esitada kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Samuti ei ole avaldusele lisatud Aet Peetso esindusõigust tõendavad dokumenti – TsMS § 371 lg 1 p 12. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldust tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmast. TsMS § 172 lg 1 jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldajal on õigus esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus riigilõivu tagastamiseks. 3 2-11-4292 Külli Mõlder kohtunik 4