lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 05. juuni 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-10284 Hagi ese Ekosüs

§ 55

lg 3 p 1 kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110– 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankS § 113 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kuna OÜ Akhali ei ole Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud, siis on ilmselgelt Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) 31.12.2009.a. makset tehes eelistanud OÜ-t Akhali teistele Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) võlausaldajatele ja rahuldanud OÜ Akhali nõude täies ulatuses. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) alljärgnevad arvelduskontode jäägid:  AS-s Swedbank arvelduskontot nr 22101027741765, mille saldo oli 23 343,69 krooni ehk 1491,93 eurot; lk 3  AS-is SEB Pank arvelduskontot nr 10220053137017, mille saldo oli 48,13 krooni ehk 3.08 eurot. Pankrotivarasse on laekunud debitoorseid võlgnevusi kokku 1457 krooni ehk 93,12 eurot. Müümata vara on kasutatud kontorimööbel ja kontoritehnika, millele ostjat leida on raske. Käibevarana kajastas Ekosüsteemide OÜ raamatupidamine seisuga 31.12.2009.a. nõudeid ostjate vastu kokku summas 4 139 364 krooni ehk 264 553,58 eurot, millest tasumata arved Oras Vekes OÜ poolt oli summas 1 251 922 krooni ehk 80 012,40 eurot. Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on järgmised kohtu poolt kinnitatud kulutused: ajutise halduri tasu summas 14 300 krooni ehk 913,94 eurot, millele lisandus 33 % sotsiaalmaksu summas 4719 krooni ehk 301,60 eurot ja ajutise halduri kulud summas 2700 krooni ehk 172,56 eurot ning pankrotimenetluse kulud summas 1300 eurot. Kokku on Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kohtu poolt kinnitatud kulutusi 2688,10 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes

§ 109lg 1, § 113 lg 1 p 2 palub hageja: 1.

Tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt toimunud rahalise kohustuse täitmine OÜ–le Akhali summas 503,56 eurot; Kohtule kirjalikus menetluses esitatud dokumendis peab hageja vajalikuks märkida järgmist: Hageja ei nõustu kostja täiendavates seisukohtades esitatud väitega, et pankrotihaldur ei ole vaidlustanud 11.12.2009 sõlmitud töövõtulepingut, mis kostja hinnangul tähendab, et leping oli hageja jaoks majanduslikult kasulik. Hageja märgib, et pankrotimenetluses ei ole pankrotihalduril õigust ega võimalust sekkuda võlgniku varasemasse majandustegevusse ja vaidlustada võlgniku sõlmitud lepinguid, mis on seotud majandustegevusega, tagasiulatuvalt. Halduril on õigus esitada tagasivõitmise hagisid, kui pankrotimenetluses ilmneb, et tehinguga kahjustati võlgniku võlausaldajate huve. Antud asjas on haldur esitanud tagasivõitmise hagi rahalise kohustuse tagasivõitmiseks

§ 113

lg 1 p 2 alusel, kuna kostja arvete tasumisega on kahjustatud teisi võlgniku võlausaldajaid. Hageja leiab, et kostja arve tasumine mõistliku aja jooksul, so 20 päeva töövõtulepingu sõlmimisest (tasumine toimus 31.12.2009, töövõtuleping sõlmiti 11.12.2009), ei muuda võlgniku teiste võlausaldaja huvide kahjustamise seisukohalt midagi. Kostjale arve tasumise ajal, s.o. 31.12.2009, oli võlgnikul kohustusi mitmete teiste võlausaldajate ees. Ainuüksi Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) võlgneti tasumata maksudena 588 022,62 Eesti krooni. Kolme pankrotimenetlusele eelnenud kuu vältel ei tasunud võlgnik Maksu- ja Tolliametile mingeid makse (lisa 2 – Eesti Vabariik, Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudeavaldus). Seega kostja eelistamine näiteks Maksu- ja Tolliametile on ilmne. Samaaegselt oli võlgnikul mitmeid teisi võlausaldajaid, kelle nõuded olid oluliselt varasematest perioodidest kui kostja arve. Mis peamine, mitmetele võlausaldajatele oli võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi juba varasemal perioodil, so rohkem kui 3 kuud enne pankrotimenetluse algust, so enne ajutise pankrotihalduri nimetamist 29.01.2010. Seega kostjale arve tasumisega sai kostja eelise nende võlausaldajate ees, kelle nõuded jäid tasumata, kuid kes erinevalt kostjast esitasid nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks ja rahuldamiseks. lk 4 Oma väidet soovib hageja tõendada võlausaldajate Proinkasso OÜ (vt vastuse lisa 3 Proinkasso OÜ nõudeavaldus), Elektritööde Ettevõte AIA AS-i (lisa 4 - Elektritööde Ettevõte AIA AS-i nõudeavaldus), ICT Project OÜ (lisa 5 - ICT Project OÜ nõudeavaldus), OÜ Jaagor Grupp (lisa 6 - OÜ Jaagor Grupp nõudeavaldus) esitatud nõudeavaldustega Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Proinkasso OÜ nõudeavaldusest nähtub, et esialgse võlausaldaja, OÜ Uksekoda 08.09.2009 arve nr 20090688 summas 120 000 Eesti krooni maksetähtajaga 29.09.2009, oli võlgnikul tasumata kuni 26.01.2010, kui võlgnik esitas Pärnu Maakohtule enda pankrotiavalduse (vt lisa 3). Võlgnik jäi esialgsele võlausaldajale, OÜ-le Uksekoda võlgu ka 02.10.2009 arve nr 20090795 summas 598 821 Eesti krooni. Samal ajal tasus võlgnik kostja arve. Elektritööde Ettevõte AIA AS-i nõudeavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt esitas võlausaldaja Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 16.07.2009 arve nr 907022 summas 56 000 Eesti krooni, mis jäigi võlgnikul tasumata. Samal ajal tasus võlgnik kostja arve. ICE Projekt OÜ nõudeavaldusest nähtuvalt jättis pankrotivõlgnik tasumata 20.05.2007 arvest nr 142 kokku 20 000 Eesti krooni. Ehkki hagejal oli võlgnevus juba alates maikuust 2008, maksis hageja kostja arve, mis ilmselgelt viitab kostja eelistamisele võlausaldajale, kelle nõue oli ajaliselt varasem kostja nõudest. OÜ Jaagor Grupp nõudeavaldusest nähtub, et võlausaldaja esitas Ekosüsteemide OÜ-le (pankrotis) 01.05.2009 arve nr 0004 summas 186 145 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 75 000 krooni. 01.10.2009 esitas OÜ Jaagor Grupp võlgnikule arve nr 00027 summas 2 292 900,00 Eesti krooni, millest jäeti tasumata 107 888 Eesti krooni. Samal ajal tasus võlgnik arve kostjale. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et pankrotiseaduse eesmärgiks on kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud võlgniku vara võõrandamise ja võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu (

§ 2), et tagada kõikide võlausaldajate võrdne kohtlemine.

See tähendab, et kui võlgnikul on tagasivõidetavat vara, on pankrotimenetluses tagasivõidetava vara arvel võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine proportsionaalselt iga võlausaldaja nõude suurusega. Pankrotimenetluses on tagasivõitmise kaudu võimalik realiseerida üks olulisim pankrotimenetluse põhimõte - kõikide võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks on Pankrotiseaduses ette nähtud ka rahalise kohustuse tagasivõitmise võimalus. Võrdse kohtlemise põhimõte kehtib loomulikult nendele võlausaldajatele, kes on enda nõude

§ 93

alusel tähtaegselt esitanud või nõudeavalduse esitamise tähtaja möödalaskmisel taotlenud nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamist (

§ 102

). Võrdse kohtlemise põhimõte saab kahjustatud, kui mõne võlausaldaja nõude täidab võlgnik vahetult enne ajutise pankrotihalduri nimetamist. Juhul, kui selline maksmine on toimunud, on võlausaldajal võimalik esitada tingimuslik nõue juhuks, kui haldur pankrotimenetluse ajal

§ 113alusel rahalise kohustuse tagasivõitmise hagi esitab.

Sellisel juhul saabuks tingimus alles siis, kui kohus tagasivõitmise hagi rahuldab. Antud juhul kostja tingimuslikku nõuet ei esitanud ja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) on kostjale 31.12.2009 arve tasumisega summas 503,56 eurot, mis oli kogu võlgnevus kostjale, ilmselgelt kahjustanud teiste võlausaldajate huve. lk 5 Hageja tugineb ka Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt rahalise kohustuse tagasivõitmiseks pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril tõendada teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Samas Riigikohus on 23.10.2008 otsuse nr 3-1-2-87-08 punktis 11 selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud ka siis, kui kasvõi ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) oli rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale rohkem kui üks võlausaldaja, kelle huvid said kostjale arve täieliku tasumisega kahjustatud. Seega

§-s 113 lg 2 sätestatud eeldus rahalise kohustuse tagasivõitmiseks on hageja tõenditega tõendatud ja täidetud, millega on hageja täitnud enda tõendamiskoormise käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses. Võlausaldajate huvide kahjustamisena tuleb antud juhul käsitleda olukorda, et võlgnik tasus kostja arve, samal ajal kui võlgnikul oli pikema aja vältel täitmata kohustusi mitmele võlausaldajale. Eelnevast tulenevalt hageja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) leiab, et

§ 113

lg 1 p 2 sätestatud eeldus, so et rahalise kohustuse täitmisega kostjale (kostja arve tasumine), on kahjustatud võlgniku teiste võlausaldajate huvisid, on täidetud. Menetluskulude jaotus Hageja palub kohtul määrata kindlaks menetluskulud ja jätta hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 125 eurot kostja Akhali OÜ kanda. Hagejal ei ole lepingulise esindaja osalemisega käesoleva tsiviilasja menetluses kulusid kandnud. Kostja Akhali OÜ lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot jätta kostja enda kanda. Tulenevalt eeltoodust hageja taotleb: 1) tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt 31.12.2009 toimunud rahalise kohustuse täitmine OÜ-le Akhali summas 7879 Eesti krooni, mis vastab 503,56 eurole, ja kohustada OÜ-d Akhali tagastama see summa Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka; 2) määrata kindlaks menetluskulud ja jätta hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot kostja Akhali OÜ kanda; 3) kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja Akhali OÜ oma esialgses vastuses /t.l. 35/ vaidleb hagile vastu järgmistel põhjustel:

1. kostjal ei ole mingit tegemist firmaga Ekosüsteemide OÜ.
2. kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid;
3. kostja on sõlminud töövõtulepingu nr. 1/122009 11.12.2009.a. Primus Ehitus OÜ-ga, tellija, tegevdirektor Raimo Heinam, tööde teostamiseks objektil Oru kool, Oru vald. Tellija esindajaks on Raimo Heinam , tel.
5. Tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta on vormistatud akt 23.12.2009.a. summas 6 565,80 EEK, käibemaks 20% 1313,16 EEK, kokku teostatud tööde maksumus 7 879 EEK.
6. Tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alusel on firmale Primus Ehitus OÜ koostatud arve nr. 231209 23.12.2009.a. summas 7 879 EEK (koos käibemaksuga).
7. Primus Ehitus OÜ tasus esitatud arve eest 31.12.2009.a. maksekorraldusega 6002 summa 7 879 EEK.
8. Seega kostjal puudub igasugune seos firmaga Ekosüsteemide OÜ, reg.
9. lk 6
10. mail 2013 kohtule esitatud täiendavas vastuses hagile /t.l. 88/ jääb kostja oma esialgse seisukoha juurde järgmistel põhjustel: Ekosüsteemide OÜ (endise nimega Primus Ehitus OÜ) tasus 31.12.2009.a. Osaühingule Akhali rahalise kohustuse täitmiseks 7879,00 krooni ehk 503,56 eurot. Primus Ehitus OÜ täitis sellega kohustust, mis tulenes poolte vahel 11.12.2009.a. sõlmitud ja 23.12.2009.a. täidetud töövõtulepingust (esitatud kostja 18.03.2013 vastuse lisana nr 1). See tähendab, pooled sõlmisid 11.12.2009.a. töövõtulepingu, millega hageja tellis kostjalt Oru kooli maalritööd, kostja teostas tööd ja andis tööd hagejale aktige üle (18.03.2013 vastuse lisa 2) ning väljastas arve üleantud tööde eest tasumiseks (18.03.2013 vastuse lisa 3) hiljemalt 30.12.2009.a. Hageja tasus võla mõistliku aja jooksul pärast maksetähtpäeva möödumist 31.12.2009.a. Pankrotihaldur ei ole 11.12.2009.a. sõlmitud töövõtulepingut tervikuna vaidlustanud. Neist asjaoludest omakorda nähtub, et: 1) Hageja poolt täidetud rahaline kohustus ei olnud mingi vana, ammu sissenõutavaks muutunud võlg, vaid võlgniku majandustegemise jätkamisel ja majandustegevuse jätkamiseks täitmiseks võetud lepingu täitmine (leping oli sõlmitud 20 päeva enne võla tasumist, tööd üle antud 8 päeva enne võla tasumist, maksetähtaeg möödunud 1 päev enne võla tasumist). 2) Kuna pankrotihaldur ei ole 11.12.2009.a. töövõtulepingut vaidlustanud, pidi leping olema võlgniku jaoks majanduslikult kasulik ja vajalik. See tähendab, et võlgnik sai sellest tehingust tulu ka ilma omapoolse täitmise tagasivõitmiseta. Nendest asjaoludest tulenevalt on kostja seiskohal, et selline töövõtutasu maksmine lühikese aja jooksul pärast töövõtulepingu sõlmimist ja väga lühikese aja jooksul pärast töövõtja poolt täitmist ei kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Töövõtulepingu sõlmimine ja tervikuna täitmine oli võlausaldajate huvides ja võlausaldajate huve ei kahjustanud mitte konkreetse lepingu täitmine, vaid see, et pankrotivõlgnikul ei olnud rohkem selliseid lepinguid, mis oleks andnud võimaluse teenida majandustegevusega tegevuse jätkamiseks ja võlgade tasumiseks tulu. Riigikohus on oma 03.06.2003 otsuses kohtuasjas 3-2-1-58-03 selgitanud, et mitte iga rahalise kohustuse täitmine lühikese aja jooksul enne pankrotimenetluse alustamist ei kahjusta teiste võlausaldajate huve. Eriti ei kahjusta teiste võlausaldajate huve tehingute täitmine, mis on vajalik suurema kahju ärahoidmiseks ettevõtte igapäevase majandustegevuse jätkamiseks kuni pankrotimenetluse alguseni. Riigikohus on viidatud lahendi punktis 9 selgitanud: „... Kolleegium leiab, et kohtu tuvastatud asjaoludel ei ole tegemist teiste võlausaldajate kahjustamisega järgmistel põhjustel. Vaidlust pole apellatsioon/kohtu poolt tuvastatu üle, mille kohaselt hageja majandustegevus jätkus osaliselt kuni pankroti väljakuulutamiseni, hageja tasus kostjale võlga, mis oli tekkinud ehitusmaterjalide müügilepingust. Vaidlust pole ka selle üle, et kostja nõuded ehitusmaterjalide eest tekkisid hageja vastu ajavahemikus
11. oktoobrist
12. a kuni
13. jaanuarini
14. a ja ka tasumine toimus selles ajavahemikus. Müügilepingut ennast tagasivõitmise korras ei vaidlustatud. Isegi siis, kui hageja pole ostetud ehitusmaterjale ära kasutanud ja talle pole selle eest tasutud või tal pole nõuet oma võlgniku vastu, sai ta raha vastu muud vara. Kuna tagasivõitmise korras pole vaidlustatud tehinguid, millest tekkinud võlga hageja tasus, siis tuleb eeldada, et võlga tasuti tehingust, mille kostja poolt täitmise tulemusel asus makstud võla asemele muu vara vähemalt tasutud võla väärtuses. Ajavahemik, mil nii müüja kui ka ostja täitsid oma kohustuse, pole pikk. Lisaks eelnimetatule tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Pankrotiseaduse eesmärk ei ole soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist. Kui

§ 45

alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud. Hirmust kaotada tasutud võlg tagasivõitmise tõttu ei sõlmiks ega täidaks mõistlik isik pankrotiohus isikuga tehinguid. Seega pole tuvastatud asjaolude kohaselt kolleegiumi lk 7 arvates asjas toimunud teiste võlausaldajate kahjustamist. Kuna kostjale võla tasumisega pole kahjustatud teiste võlausaldajate huve, siis puudub alus tasutud võla tagasinõudmiseks ka

§ 45

p 1 järgi sel alusel, et see tasuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Eelnevast järeldub, et

§ 45

alusel pole üldjuhul tagasivõidetav sellisest tehingust tekkinud võla tasumine, mis mõlemapoolselt täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kui mõlemapoolne täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Küll on aga võimalik seaduses nimetatud asjaoludel tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehing ise...." Käesolevas asjas esinevad analoogsed töövõtulepingu sõlmimist ja vastastikust täitmist, sealhulgas rahalise kohustuse täitmist õigustavad asjaolud. Riigikohus on oma 08.04.2009 lahendis kohtuasjas 3-2-1-21-09 eeltsiteeritud lahendile tuginedes selgitanud, et „...Tagasivõitmisel tuleb arvestada ka seda, kas tehing, millest tekkinud võlga tasuti, oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Samas ei ole pankrotiseaduse eesmärk soodustada pankrotiohus isikuga tehingute tegemisest hoidumist ning kui

§ 45

alusel saaks tagasi võita kõik võlad, mis on tasutud selles märgitud ajavahemikel, siis oleks pankrotiohus isiku majandustegevus halvatud....". 29.05.2009 lahendis 3-2-1-63-09 on Riigikohus selgitanud, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. „...Kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingutest, mis on võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et siis, kui üht võlausaldajat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03, p 8). Samas, kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kellega sõlmitud tehingutest, mis on võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised või olulisemad, kui tehingud, millest tekkinud kohustused täideti, tuleb kohtul hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt..." Hageja - Ekosüsteemide OÜ pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule mitte mingeid tõendeid selle kohta, et nende 28 võlausaldaja, kelle nõuded jäid enne pankrotimenetluse algust täitmata, rahaliste nõuete täitmine olnuks Ekosüsteemide OÜ majandustegevuse jätkamiseks sama hädavajalikud kui kostjaga sõlmitud tehingu täitmine. Kostja lepinguline esindaja ei pea võimalikuks nõustuda pankrotihalduri moraaliga, kuidas võlgnik pidanuks käituma. Arvestades lepingu täitmist väga lühikese aja jooksul alates täitmisest, võib eeldada, et võlgniku maksevõime oli nii lepingu sõlmimise kui täitmise ajal samaväärne. Kuna haldur pole lepingu sõlmimist vaidlustanud, tuleb sellest teha järelduse, et haldur peab sellistel tingimustel töövõtulepingu sõlmimist võlgniku maksevõimet arvestades vajalikuks ja õigustatuks. Nõustuda ei ole võimalik aga halduri nö moraaliga, et pankrotivõlgnik oleks pidanud sõlmima lepingu teades, et ta jätab selle omalt poolt täitmata -saab kostjalt valmis ehitustööd ning jätab nende eest kostjale maksmata, samas omandades ehitise omanikult tasu, millest tasuda teistele võlausaldajatele. Sisuliselt nähtub sellest loogikast, et haldur soovib, et pankrotivõlgnik oleks pidanud kostja suhtes panema toime kelmuse teiste võlausaldajate huvides sõlmima lepingu kavatsusega seda täielikult mitte täita. Seda mõtteviisi ei saa aktsepteerida ega tunnustada. lk 8 Arvestades kõike eeltoodut tuleb Ekosüsteemide OÜ pankrotihalduri hagi OÜ Akhali vastu jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg.l tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus ning kõik menetluskulud tuleb panna hageja kanda. Käesolevas asjas puuduvad alused TsMS § 162 lg.4 sätete „Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik" kohaldamiseks, sest pankrotihaldur pidi oma hoolsuskohustust arvestades olema hagi esitades teadlik 31.12.2009.a. maksega täidetud lepingu asjaoludest. Samuti pidi haldur oma erialast ettevalmistust arvestades olema teadlik ülaltsiteeritud Riigikohtu seisukohtadest rahalise kohustuse tagasivõitmise asjades. See tähendab, et haldur on teadvalt kohtule esitanud väga väikese eduvõimalusega hagi ja põhjustanud sellega kostjale menetluskulusid esindaja tasu näol. Vastavalt TsMS § 405 lg.l p.3 võib kohus tsiviilasja lihtmenetluses lahendades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 405 lg.l p.3 palub kostja jätta Ekosüsteemide OÜ pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi OÜ Akhali vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks rahuldamata ja mõista Ekosüsteemide OÜ pankrotihaldurilt Ly Müürsoolt OÜ Akhali kasuks välja kantud menetluskulu 100,00 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
3. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele seadustele: Pankrotiseaduse (

) § 55 lg. 3 p1 , mille kohaselt haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.

§ 108lg.

2 , mille kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

§ 109lg.

1, mille kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 113lg.

1 p. 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.

1. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selle üle, et
2. jaanuari 2010.a. määrusega algatas kohus hageja Ekosüsteemide OÜ pankrotimenetlus ja määras selleks ajutise halduri /t.l. 6/.
3. märtsi 2010.a. määrusega /t.l. 8/ kuulutas kohus välja hageja pankroti, pankrotihalduriks määras kohus Ly Müürsoo. lk 9
5. 2009 on hageja arvelduskontolt tehtud väljamakse kostjale OÜ Akhali summas 7879 krooni e. 503,56 eurot. Seda kinnitab kohtule esitatud konto väljavõte /t.l.11/. Hageja esitas kohtule
7. 2013 nõude rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks

§ 109lg.

1 ja 113 lg. 1 p. 2 alusel. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on tegelikult nõudeõigus kostja vastu. Kostja väitel ei ole nimetatud rahalise kohustuse täitmisel mingit puutumust hagejaga. Kostja väitel on ta

2. 2009 sõlminud töövõtulepingu nr. 1/122009 /t.l. 36/ Primus Ehitus OÜ-ga. Töö objektiks oli Oru kool, kus tehti seinte remonti ja viimistlust. Tööde teostamise tähtaeg
3. detsember
4. Töö lõpetamist tõendab kostja tööde üleandmis-vastuvõtmise aktiga /t.l. 37/. Tööde eest maksmiseks esitati arve nr. 231209 /t.l. 38/ Primus Ehitus OÜ-le
7. Maksetähtaeg oli
10. Kostja on maksmise kohta esitanud enda konto väljavõtte /t.l. 39/ mille kohaselt maksti arve Primus Ehitus OÜ-le. Kostja on jätnud tähelepanuta, et tegemist on sisuliselt sama ettevõttega, kellel on sama registrikood

§ 113

näeb erandina ette rahalise kohustuse tagasitäitmiseks võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tühistamise võimalused raha pankrotivarasse tagasisaamise eesmärgil ilma kohustust ennast kehtetuks tunnistamata.

§ 113

alusel hagi rahuldamine eeldab üldjuhul tagasivõidetava rahalise kohustuse täitmist hageja võlausaldajale. Hageja on kohtule esitanud Maksu ja Tolliameti nõudeavalduse, mille lisast selgub, et detsembriks 2009 oli hagejal maksuvõlg mida hageja ei maksnud.

2. 2010 Jaagor Grupp OÜ poolt esitatud nõudeavalduse kohaselt oli võlgnikul maksmata
4. 2009 esitatud arvest nr. 00004 summale 186 145 krooni osa summas 75000 krooni. Arve esitati Elva lasteaia Mesimumm vundamendi tööde eest,
6. 2009 koostatud teostatud tööde akti nr. 1 alusel. lk 10 Ka on samale võlausaldajale jäänud maksmata
8. 2010 esitatud arve nr. 00027 alusel 107 808 krooni Sillaotsa Põhikooli ja staadioni ehitusel
10. 2009 akteeritud tööde eest (akt nr. 2). Ajavahemikus
12. 2009-13.
13. 2009 tellis hageja võlausaldajalt Uksekoda OÜ uksed, mis võeti vastu
16. Hageja poolt on maksmata arved : 20090688
18. 2009 summas 120 000 EEK, tähtaeg
20. 2009 20090795
22. 2009 summas 598 921 EEK tähtaeg
25. Seega oli hagejal tasumata rida arveid, mille tähtaeg oli möödunud ammu enne kostja arve tähtaja möödumist ja kostjale arve tasumisega on hageja ilmselgelt eelistanud kostjat teistele võlausaldajate. Kohus peab hindama, kas on tõendatud hageja väide, et hageja on rahaliste kohustuste täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vahelised tehingud, millest tekkinud kohustuse hageja täitis (RK 3-2-1-63-09). Kohus ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, et tema arve maksmine oli hageja majandustegevuse jätkamiseks vajalikum kui varasemalt arveid esitanud võlausaldajate nõuete rahuldamine, kelle tehtud töö oli oluliselt mahukam kostja omast . Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus võlgnik võtab endale uusi kohustusi, olles samal ajal võlgu võlausaldajatele, kes oma tehingust tulenevad kohustused on täitnud ja kelle nõue on sissenõutavaks muutunud oluliselt varem kui kostja nõue. Kuna kostjale kohustuse täitmine toimus vähem kui kuu aega enne pankrotiavalduse esitamist hageja selleks ajaks ilmselt juba maksejõuetu. Tõendamata on jäänud kostja väide, et hageja sai temaga tehtud tehingust tulu, mille arvelt täitis oma kohustusi teistele võlausaldajatele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma kohustuse kostjale täitnud, eelistades teda teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamise seisukohalt sama olulised. Sellega on hageja kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder Allkirjastatud digitaalselt