(3)Tsiviilasi nr 2-13-10171 kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Hagiavaldusele lisatud Pärnu Maakohtu 13.11.2008 kohtulikku kompromissi kinnitavast määrusest (tsiviilasi nr 2-08-15610) nähtuvalt on K.P. vanemad, A.P. ja V.J. kohtulikus kompromissis kokku leppinud, et V.J. tasub K.P. ülalpidamiseks alates 01.11.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 2175 krooni kuus (tl 5-6). Riigikohus 27.04.2009 lahendis nr 3-2-1-209 on selgitanud, et juhul, kui kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokkulepitud elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanema võimalustele, on vanemal õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud K.P. sünnitunnistusest (tl 3) ja Rahvastikuregistri 04.03.2103 väljatrükist (tl 7) on lapse isaks kostja, V.J.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 lubab pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõistetakse välja perioodilised maksed, hagejal nõuda maksete suuruse muutmist kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutanud asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Nimetatud säte kehtib kohtu hinnangul ka kompromissiga kinnitatud elatise suuruse muutmise nõudele. Kuna kostja ei ole temale antud tähtaja jooksul põlvnemist seaduses sätestatud viisil vaidlustanud ega vastuhagi esitanud, tuleb hagiavalduse väited lugeda kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Sätte kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatise suurendamist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Seega tuleb esitatud hagi rahuldada ja suurendada 13.11.2008 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis igakuuliselt alaealise lapse K.P. ülalpidamiseks kokkulepitud elatise suurust perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärani (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) ja välja mõista elatis nimetatud suuruses alates hagi esitamisest 4. märtsist 2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 459 lg 2 lubab otsust (antud juhul määrust) muuta alates uue hagi esitamise ajast. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Hagejale anti tema esindaja A.P. kaudu 11.04.2013 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest 55 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja antud hagilt riigilõivu ulatuses, millises hageja selle tasumisest vabastati, so summas 55 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3