KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus aegumise kohaldamise osas Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24. september 2013.a Pä

) § 146 lg 1, mille kohaselt on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning

§ 147

lg 1 ja 2, millest lähtudes kostja leiab, et nõue on aegunud alates 18.12.2012 s.o 3 aasta möödudes arvates lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest 18.12.2009, mis toimus hageja 03.12.2009 teatisega. Kostja taotleb aegumise küsimuses vaheotsuse tegemist. Hageja esitas 10.05.2013.a arvamuse kostjate vastuse osas (tl 58-59), milles ei nõustu aegumise kohaldamisega. Vastuseks kostja seisukohtadele hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna: 1) lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega pikendati laenulepingu p 15.2 kohaselt 5 aastani ja seega isegi kui nõustuda kostjaga, et nõue muutus sissenõutavaks 19.12.2009, ei ole 28.02.2013 kohtusse esitatud nõue aegunud, sest see esitati 5 aasta sees; Ebaõige on kostja väide, et hageja ütles lepingu ühepoolselt üles alates 18.12.

1. Tegelikkuses andis hageja 03.12.2009 teatisega laenusaajale VÕS § 196 lg 3 tähenduses mõistliku aja lepinguliste kohustuste täitmiseks. Kuna laenusaaja seaduslik esindaja ning teine käendaja J.S. palus hagejalt tasumiseks täiendavat tähtaega, tuli hageja laenusaajale vastu ning pikendas tasumise tähtaega. Et kohustust ikkagi ei täidetud, siis ütles hageja lepingu ühepoolselt üles alates 02.02.
2. See nähtub hageja väitel hagiavalduse lisast nr 5 (võlgnevuse arvestus – tl 25), milles põhiosa võlgnevuse arvestusest nähtub, et kogu põhiosa jääk muutus sissenõutavaks 02.02.
3. Samuti nähtub see lisa nr 5 intressi arvestusest, kus intressi arvestamine lõpetati 02.02.2010, sest siis ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. 2) lisaks sellele leiab hageja, et aegumine katkes 03.05.2010 ja algas seejärel uuesti vastavalt

§ 159

lõikele 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuna 03.05.2010 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse (lisa 1), siis aegumine katkes ja algas uuesti 04.05.

1. Seega isegi juhul kui lähtuda aegumise osas kolmeaastasest tähtajast, ei ole hageja nõue aegunud, sest sellisel juhul oleks nõue aegunud 04.05.
2. Kuna hagi on kohtusse esitatud 28.02.2013, siis ei ole nõue aegunud. Hageja jääb oma nõude juurde ja leiab, et nõue ei ole aegunud ning palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja täiendavas vastuses 29.07.2013 (tl 65-66) leiab, et käendusnõude aegumistähtaeg on seadusest tulenevalt 3 aastat, kuna käendajaga ei olnud

§ 145lg 2 mõttes teistsugust 2

§ 143

alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Käendajal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg 1 kohaselt õigus esitada kõiki vastuväiteid, mida võinuks esitada põhivõlgnik, v.a põhivõlgniku isikuga vahetult seotud väited. Võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu. Selline on ka kohtupraktika – Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p

1. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuivõrd asja edasine menetlus on otseselt seotud hagi aegumise küsimusega, peab kohus vältimatuks käesoleva vaheotsuse tegemist. Küsimuse lahendamine on vajalik ka menetluskulude kokkuhoiu aspektist. Vaidlust ei ole selles, et kostjalt nõutava summa tasumise aluseks oli
2. juunil 2007 hageja ja OÜ Euro-Trading vahel sõlmitud laenuleping ja samal kuupäeval poolte vahel sõlmitud käendusleping. Samuti on kostja õigeks võtnud, et hageja ütles lepingu ühepoolselt üles 02.02.2010, millisega seisuga on esitatud hagiavalduses kogu võlgnevuse arvestus, sh lõpetatud laenult tasutava intressi arvestamine (tl 20). See on kooskõlas ka VÕS § 68 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt kohustuse täitmise tähtpäeva edasilükkamisest tulenevad tagajärjed ühe solidaarvõlgniku suhtes kehtivad ka teiste solidaarvõlgnike suhtes. Hagiavalduse esitamise ajaks on hageja märkinud 28.02.2013, millega kostja nõustub. Kohtutoimiku järgi on hagiavaldus allkirjastatud 28.02.2013 kl 17:35, aga saabunud kohtule e-posti teel siiski 01.03.2013 kl 9:26 (tl 1-2). Seega kohus loeb TsMS § 362 lg 1 alusel hagi esitamise kuupäevaks hagiavalduse kohtusse jõudmise kuupäeva 01.03.
3. Laenuleping oli sõlmitud tähtajaga 27.06.2012, kuid VÕS § 82 lõikes 7 ja § 399 lõikes 1 sätestatust tulenevalt muutusid laenulepingu erakorralise ülesütlemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ja lepingu ülesütlemiseni põhivõlalt arvestatud intressid. Laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võla aegumistähtaeg hakkas vastavalt

§ 147

lõikele 1 ja 2 kulgema alates laenulepingu ülesütlemisest, s.o 02.02.2010 ning eeldusel, et aegumistähtaega ei ole poolte kokkuleppel pikendatud ning see ei ole ka vahepeal katkenud, saabus vastavalt

§ 146lõikes 1 sätestatule 02.02.2013.a. Järgnevalt kohus analüüsib hageja väiteid aegumise tähtaja pikendamise ja katkemise osas. 3

§ 145

lg 2 tulenevalt võib küll poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, pikendada kuni 10 aastani, kuid VÕS § 68 lõikest 3 sätestatud asjaolude kehtivuse piirangutest solidaarvõlgnike suhtes tuleneb, et seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti. Seega ei ole hagejal võimalik laiendada põhivõlgnikust solidaarvõlgniku, s.o Euro-Trading OÜ-ga laenulepingus kokkulepitud aegumise pikendamise tingimust automaatselt ka käendajale, vaid selleks peaks olema käendajaga sõlmitud eraldi kokkulepe. AS Swedbank ja J.K. vahel sõlmitud käenduslepingus vastav kokkulepe puudub ja hageja ei ole suutnud ka muul viisil tõendada, et kostjaga selline kokkulepe oli. Kohtu hinnangul on käendaja puhul tegemist tehingust tuleneva nõudega, mille suhtes kehtib

§ 146lg 1 tulenevalt seaduses antud 3-aastane aegumistähtaeg.

Teiseks vaidlusaluseks väiteks on hageja seisukoht, et nõude aegumine on

§ 159

lg 1 alusel katkenud ja uuesti alanud 03.05.2010 täitmisavalduse esitamisega kohtutäiturile. Kohus leiab, et ka see väide on alusetu, kuna VÕS § 68 lg 3 sätestatust järeldub otseselt, et täitedokumendi saamine ega selle täitmisele esitamine ühe solidaarvõlgniku suhtes ei mõjuta nõude aegumist teise solidaarvõlgniku suhtes. Hageja poolt 10.05.2013 kohtule esitatud seisukohale lisatud 03.05.2010 täitmisavaldusest (tl 60) nähtub, et AS Swedbank pööras oma nõude täitmisele hüpoteekide realiseerimisega J.S. kinnisvarale üksnes põhivõlgnikust laenusaaja, s.o Euro-Trading OÜ suhtes laenulepingu alusel. Seega kohalduks

§ 159

lg 1 tähenduses nõude aegumise katkemine üksnes põhivõlgnikule ja mitte kostjale, kelle osas täitmisele esitatud täitedokument puudub. Kostja suhtes on nõude aegumine kulgenud sõltumata põhivõlgnikust ja katkematult alates nõude sissenõutavaks muutumisest 02.02.2010 ja nõue aegus 3 aasta möödumisel seisuga 02.02.2013, so kuu aega enne hagi kohtusse esitamist 1.03.2013. Ehkki hageja nõuab kostjalt üksnes põhivõlga, selgitab kohus, et

§ 144

järgi on koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegunud ka kõrvalkohustusest tulenevad nõuded (intress, viivised) ja seda ka juhul, kui need ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja nõuded kostja suhtes on aegunud ja et aegumine ei olnud aegumistähtaja kulgemise jooksul peatunud ega katkenud ning kohustatud isik on taotlenud aegumise kohaldamist, siis jätab kohus Swedbank AS hagi J.K. vastu põhivõla summas 30 000 eurot väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu käesoleva vaheotsusega, millel on menetlusõiguslikult samane tähendus lõppotsusega. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluse kulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4