Avaldaja vajab töövõimetuspensioni astma ravimiseks. Kaebaja leiab, et tema igakuiseks allesjäävaks/mittearestitavaks sissetulekuks peab jääma miinimumtasu + 134,10 eurot. Kaebaja palub tühistada kohtutäituri 19.02.2013 otsuse ning kohustada kohtutäiturit jätma talle igakuiselt alles miinimumtöötasu, mille lisandub tema töövõimetuspension. Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik ( täitemenetluses sissenõudja) I. T. M. I. O. kohtu määratud tähtajaks so 14 päeva jooksul arvates kaebuse saamisest oma seisukohta N. H. kaebuse suhtes kohtule esitanud. Kohtutäitur I. K. on 26.03.2013 esitanud kirjaliku seisukoha (tl 29), milles palub jätta N. H. kaebuse rahuldamata. N. H. on tagatud mittearestitav miinimumpalk. Tuginedes Riigikohtu 07.06.2007 määrusele asjas nr 3-2-1-68-07 kohtutäitur leiab, et kinnipidamiste teostamisel täitemenetluses tuleb arvestada kõik võlgniku sissetulekud kokku. Seda on kohtutäitur N. H. täitemenetluses ka teinud. N. H. soovil tehakse kinnipidamisi ainult tema töötasust. Kuna kaebaja töövõimetuspension on 134,10 eurot ning alampalk on 320 eurot, jääb kaebaja vabadeks vahenditeks 185,90 eurot kuus ja ülejäänud töötasust 1/3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Täiteasjade registri väljavõttest täiteasja nr 047/2012/2037 kohta (tl 16-17) nähtub, et N. H. suhtes toimub täitemenetlus sissenõudja I. T. M. I. O. ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsu alusel võlgnevuse 631,74 euro nõudes, millele lisanduvad täitemenetluse kulud so kokku 821,66 euro nõudes. Täiteasjade registri väljavõttest täiteasja nr 047/2012/2114 kohta (tl 18-19) nähtub, et N. H. suhtes toimub täitemenetlus sissenõudja I. T. M. I. O. ja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2012 maksekäsu alusel võlgnevuse 1010,51 euro nõudes, millele lisanduvad täitemenetluse kulud so kokku 1338,55 euro nõudes. Täiteasjade registri väljatrükkidest ning kinnipidamise ja arestimise aktidest mõlemas täiteasjas nähtub, et kohtutäitur on täitemenetluse käigus esmalt pööranud sissenõude võlgniku pensionile ja krediidiasutustes asuvatele kontodele, kuid seejärel loobunud sissenõudest pensionile, pöörates sissenõude võlgniku töötasule. 11.12.2012 riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohaselt (tl 31) täiteasjas nr 047/2012/2037 kohtutäitur kohustas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonda kinni pidama Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 15.10.2012 maksekäsuga N. H. välja mõistetud võlgnevuse 631,74 euro ja täitekulude so kokku 820,58 euro sissenõudmiseks N. H. riiklikust pensionist 50% . Teatisest (tl 32) nähtub, et 04.01.2013 saatis kohtutäitur Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonnale teatise, mille palus tagastada riiklikust pensionist kinnipidamise akti edasiste kinnipidamisteta. 11.12.2012 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kohaselt täiteasjas nr 047/2012/2037 (tl 38-39) kohtutäitur kohustas Swedbank AS-i Pärnu Maakohtu 2
lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alamäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Käesolevas asjas on kohtutäituri ja võlgniku vahel vaidlus selle üle, kas ja mil määral võib mittearestitava sissetuleku osa kindlaksmääramisel arvestada sissetulekute hulgas ka võlgnikule makstavat töövõimetuspensioni.
lg 4 kohaselt sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötukindlustuse makseid. Riigikohtu 07.06.2007 määruses asjas 3-2-1-68-07 on selgitatud, et võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) tuleb alati kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2008 määruses asjas 3-2-1-3-08 on selgitatud, et täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 põhiline eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb
ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.
näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja
näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud
§-des 131 ja 132. Arestimise piirang
§-de 132 ja 133 tähenduses on ühekordne, st sõltumatu võimalusest, et võlgnikul on mitu sissetulekuallikat ja nt üks sissetulek kantakse ühele kontole ja teine teisele kontole või makstakse nt teise tööandja poolt välja sularahas. Sellisel juhul jäetakse arestimata ainult üks summa ühe kuu palga alammäära ulatuses (
Seega on
§-ga 130 lg 4 ja kohtupraktikaga kooskõlas kohtutäituri seisukoht, et N. H. sissetulekutele sissenõude pööramisel mittearestitava osa kindlaksmääramisel võib arvesse võtta ka võlgnikule töövõimetuspensionina väljamakstava summa. Kuna N. H. sissetulekute arestimisel on talle tagatud rahalised vahendid vähemalt ühe kuu palga alammäära suuruses summas ning seda ületav osa on arestitud 2/3 ulatuses, on kohtutäituri tegevus kooskõlas ka
§-ga 132 lõigetega 1 ja 3. Kuna N. H. pensionist käesoleval ajal kinnipidamisi üldse ei teostatagi, pole kaebajal mingeid takistusi töövõimetuspansioni kasutamiseks enda ravimise eesmärgil, nagu kaebaja kohtule esitatud avalduses on soovinud. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §-s 172 lg 7 on sätestatud, et kui menetluse hagita menetluse asjas võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.