Obsah (8)

§ 440§ 444§ 468§ 445§ 173§ 162§ 1741§ 174

2-13-9279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2013. a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõ

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444lg 3 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja sõlmis 28.06.

1. a Tallinna Tehnikaülikooliga õppekulude hüvitamise lepingu. Nimetatud lepingu alusel kohustus Tallinna Tehnikaülikool osutama kostjale akadeemilise õppe teenust riigieelarvevälisel õppekohal ja kostja kohustus tasuma osutatava õppeteenuse eest. Kostja rikkus lepingu ja ei täitnud kokkulepitud maksekohustust nõuetekohaselt. Tallinna Tehnikaülikool on loovutanud lepingust tuleneva nõude hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib 2 2-13-9279 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Õppekulude hüvitamise lepingus on kokku lepitud, et õppeteenuse osutajal on õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude tasumisega viivitamisel viivist 0,1 % tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud ja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 17.10.
2. a kuni hagi esitamiseni, kokku summas 328,02 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 988,02 eurot, millest moodustab 660 eurot põhivõlg ja 328,02 eurot viivis. Kostja taotlusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtajad. Kostja taotles, et tal võimaldataks võlgnevus tasuda hagejale osade kaupa 100 eurot kuus. Hageja ei esitanud kostja taotlusele vastuväiteid.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata muu hulgas otsuse täitmise korra ja tähtaja. Vastavalt kostja taotlusele määrab kohus, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud summa (988,02 eurot) tasuda osamaksetena 10 kuu jooksul pärast otsuse tegemist, tasudes esimese üheksa kuu jooksul 100 eurot kuus ja kümnendal kuul 88,02 eurot. oktoobris 2013 novembris 2013 detsembris 2013 jaanuaris 2014 veebruaris 2014 märtsis 2014 aprillis 2014 mais 2014 juunis 2014 juulis 2014 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 88,02 eurot Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja esitas enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu osutatud õigusabi eest summas 240 eurot. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb kostjal hüvitada osaliselt. Kohtu hinnangul on hüvitatav hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub hüvitamisele osaliselt. Hageja on nimetatud menetluskulu tõendamiseks esitanud OÜ Vulpinus Õigusbüroo 25.02.2013. a arve nr 13028. Arve selgitusest nähtub, et hageja lepinguline esindaja taotleb tasu hagiavalduse koostamise eest summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o 40 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on asjaolusid arvestades mõistlik ja jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 3 2-13-9279 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole põhjendatud käibemaksu osa hüvitamine kostja poolt.

§ 174

lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus kontrollis, et hageja on käibemaksukohuslane, registreerimise number EE101100197. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei kuulu hageja lepingulise esindaja tasult makstud käibemaks hüvitamisele. Eeltoodu alusel on põhjendatud hagejale hüvitatavad menetluskulud kokku summas 375 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Raag Kohtunik 4