lg 1 kohustab eestkostjat kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.
järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui täisealise eestkoste sisust ei tulene teisiti.
p 5 kohaselt ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kinnistusraamatu registriosa nr 2953639 väljavõttest nähtub ( tl 13), et R. L. 1/8 ja K. L. 7/8 kinnistust Müüri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. A. L. selgitas, et soovib R. L. koos teise kaasomaniku K. L. kinnistult müüa metsa, milleks vajalike tööde tegemiseks ning metsamaterjali võõrandamiseks sõlmitakse leping mõne äriühinguga. A. L. pöördumisest ja tema ärakuulamisel avaldatu alusel teeb kohus järelduse, et A. L. võõrandada R. L. K. L. kuuluval kinnistul kasvava metsa raieõigust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsuses asjas 3-2-1-51-11 ( punktis 16) on selgitatud, et raieõiguse müügi näol on tegemist sisuliselt metsakinnistu kasutusse andmisega teisele isikule koos õigusega raiuda sealt metsa ja see omandada. Tegemist on rendilepinguga VÕS § 339 mõttes. Juhul kui tegemist on kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega, vajab A. L. tehing kinnistu Müüri R. L. kaasomandi osaga kohtu eelnevat nõusolekut
Kohus peab põhjendatuks avaldajale sellise nõusoleku anda. Juhul A. L. seisneb üksnes raietööde tegemises ise või kolmandate isikute abil ja metsamaterjali müümises vallasasjana, ei vaja sellised tehingud kohtu eelnevat nõusolekut. Avalduses toodu ja A. L. avaldatust järeldub, et A. L. kinnistu teise kaasomaniku kavandatava tehingu eesmärgiks on katta kinnistuga seonduvaid kulutusi, lisaks soovib A. L. R. L. seotud kulutusi. Müüri kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt lasub kinnistul hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Seega on eluliselt usutav, et kinnistu omanikel lasub ka hüpoteegiga tagatud nõudest 2
sätetest tulenevalt on eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara.
183 lg 2 kohaselt eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
lg 3 kohaselt eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
§-s 186 lg 1 on sätestatud, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Seega tuleneb seadusest, kuidas eestkostja saab eestkostetava rahalisi vahendeid kasutada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käesolevas määruses eraldi kindlaks määrata, kuidas A. L. tehingust saadud R. L. rahaliste vahenditega toimima. Kohtu arvates on põhjendatud jätta A. L. otsustada, millises ulatuses on vaja teha kulutusi eestkostetava R. L. ning üksnes juhul, kui raha ei ole vaja eestkostetava ülalpidamiseks, saab eestkostja seda paigutada tähtajalisele hoiukontole. Asjaolu, kas eestkostja kulutused eestkostetava ülalpidamiseks on olnud vajalikud ja põhjendatud suurusega, saab kohus hinnangu anda aruannete kontrollimisel, mida eestkostja
§-st 194 lg 2 kohaselt pealt kohtule igaaastaselt esitama. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita asjas kannab menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolevas asjas on menetluskuluks 25.02.2013 avaldaja poolt tasutud riigilõiv 12,78 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus nimetatud kulu seda kandnud menetlusosalise so avaldaja kanda. Muid menetluskulusid asjas ei esine. TsMS § 478 lg 4 viimase lause kohaselt tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku taheavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.