← Eesti

2-13-7909/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Hagi õigeksvõtmisel

  1. juuni 2013.a, Pärnu põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-7909 Tsiviilasi V.K.i hagi M.K. vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.K., isikukood x, elukoht x Kostja: M.K., isikukood x, elukoht x RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442, § 467 lg 2, § 632 lg 1 Rahuldada hagi. Lahutada V.K.i ja M.K. xx xx xxxx.a Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (dokumendi nr x). M.K.l säilib abielu ajal kantud perekonnanimi „K.“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
  2. Hageja nõue ja selle põhjendused. 19.02.2013.a esitas V.K. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse M.K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr x. Soov abielu lahutada tuleneb sellest, et poolte vahel ei ole olnud mitte mingisuguseid abielusuhteid üle 9 aasta ning kostja ei ole nõus lahutama abielu perekonnaseisuasutuses ning siiani ei ole kostja olnud nõus mitte mingisuguste läbirääkimistega, mis puudutavad abielu lahutust. Poolte vahel on lõppenud abielu suhted alates oktoober 2003.a. Hageja peab abielulisi suhteid pöördumatult lõppenuks ja neid taastada ei ole võimalik. Eeltoodu alusel palub hageja lahutada V.K.i ja M.K. abielu, mis on registreeritud xx xx xxxxx.a Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kande nr x all.
  3. Kostja 28.05.2013.a võttis kohtus hagi õigeks.
  4. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Poolte abielu on sõlmitud xx xx xxxx.a Pärnu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus perekonnaseaduse § 67 lg 1, 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Vastavalt kostja soovile nimeseaduse § 11 lg 1 alusel säilib kostjal abielu ajal kantud perekonnanimi „K.“. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.