← Eesti

2-13-7266/9

Obsah (4)§ 230§ 162§ 173§ 174

2-13-7266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juuni 2013. a Kuressaare Tsiviilasja number 2-13-7266 Tsiviilasi Eesti Vabariigi h

paragrahvist 373 lg 1 p 3 esitab MTÜ Ökoabi alusetult saadu väljamõistmise nõude, toetudes võlaõigusseaduse paragrahvidele 1027 ja 1028 lg 1, kuna tegemist on vastuhagis kostja alusetu rikastumisega on otstarbekohane käesolev vastuhagi 5 2-13-7266 menetleda koos põhihagiga ning MTÜ ÖKOABI palub võtta käesolev hagiavaldus tsiviilasja nr 2-13-7266 juurde. Arvestades asjaolu, et RMK on juba põhihagis lisanud asjaolusid tõendavad ja oma väiteid kinnitavad dokumendid ning RMK on põhihagis kinnitanud 1200 euro saamist, ei lisata käesolevale vastuhagile dokumente ega tõendeid. Arvestades eeltoodut, tuginedes VÕS paragrahvidele 1027 ja 1028 ning juhindudes

paragrahvidest 3 lg 1, 373 lg 1 p 3 palub hageja: 1.Välja mõista Eesti Vabariigilt Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu alusetult saadud 1 200 eurot MTÜ ÖKOABI kasuks. 2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu MTÜ ÖKOABI kasuks riigilõiv ning kantud õigusabikulud. KOSTJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE RMK ei tunnista vastuhagis esitatud nõuet. RMK selgitab, et kuigi nii Saare Maavalitsus, Keskkonnaamet kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus on riigiasutused, kes kõik tegutsevad riigi nimel ja esindavad riiki, on neil siiski oma ülesanded ja pädevus. MTÜ-l Ökoabi oli lepinguline suhe Saare Maavalitsuse ja Keskkonnaametiga, kuid tal ei olnud lepingulist suhet RMK-ga. MTÜ Ökoabi tekitas riigile kuuluva energiapuidu eest tasumata jätmisega ja selle omastamisega riigile kui metsaomanikule kahju, sest ei nii Saare Maavalitsus ega ka Keskkonnaamet ei olnud MTÜ-ga Ökoabi kokku leppinud selles, et poolloodusliku koosluse hooldaja võiks tasuta omandada raiutud puitu. Keskkonnaameti esindaja võis anda juhised, missuguseid hooldustöid oleks vaja teha, kuid tal ei olnud pädevust lubada jätta endale hooldustööde käigus tekkinud energiapuitu. MTÜ Ökoabi osundab oma vastuses hagiavaldusele (ref): „Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Tatjana Faust käis MTÜ Ökoabi juhatuse liikmega vaatamas enne hooldustööde alustamist muuhulgas neid maa-alasid, millel tuli võtta maha võsa ning lepiti kokku tööde ulatuses ja mahus“. RMK juhib tähelepanu, et eelnimetatu oligi Keskkonnaameti maahoolduse spetsialisti ülesandeks. Käesolevale vastusele on lisatud Keskkonnaameti maahoolduse spetsialisti ametijuhendi koopia (lisa nr 1), millest ei nähtu, et tal oleks olnud õigust sõlmida loodushoiutoetuse lepinguid, neid muuta või otsustada riigivara tasuta võõrandamist. Keskkonnaameti ja MTÜ Ökoabi vahelise 29.07.

  1. a loodushoiutoetuse lepingu nr HLS 17-2.2/127 punktis 1.2.2 on toodud valdaja kinnitus selle kohta, et ta on kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutööde käigus tekkivate viljade omandiõiguses või tulu kuuluvuses. Tegelikkuses maatüki omanikuga sellekohast kokkulepet sõlmitud ei olnud. Seda on kinnitanud ka Keskkonnaamet oma 10.01.
  2. a kirjaga nr HLS 13-3/13/266-2 „Vastus järelepärimisele“. Seega rikkus MTÜ Ökoabi Keskkonnaametiga sõlmitud lepingut. MTÜ Ökoabi kirjutab kohtule (ref): „vastavalt looduskaitseseaduse § 18 lg 1 oli ta õigustatud loodushoiutoetuse lepingu täitmisel saama Keskkonnaametilt loodushoiutoetust, mis hüvitab vaid osaliselt kostja poolt tehtud lepingu täitmiseks vajalikud kulutused“. Põhjendamatu on MTÜ Ökoabi järeldus (ref): „hoolustööde käigus raadamisest saadud tulu eesmärgiks oli katta hooldustööde käigus tekkinud kulu“. Seadusest ja lepingust tulenevalt ei saanud MTÜ-l Ökoabi tekkida võimalust kulude katmiseks energiapuidu müügist. Looduskaitseseaduse § 18 lõike 1 kohaselt makstakse loodushoiutoetust kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks. Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad on kehtestatud 6 2-13-7266 keskkonnaministri 01.06.2004 määrusega nr
  3. Seega, toetust makstakse töö eest ja toetuse suurus ei sõltu tulust, mis töö tegemisel võib tekkida. MTÜ Ökoabi väidab, et leppis vastavalt loodushoiutoetuse lepingu punktile 1.2.2 suuliselt Keskkonnametiga kokku, et tal on õigus maatükilt saadavale viljale ja viitab VÕS §-le 11, mis lubab lepingut sõlmida ka suuliselt. RMK juhib tähelepanu asjaolule, et loodushoiutoetuse lepingu punkti 6.3 kohaselt kõik lepingu muudatused jõustuvad, kui pooled on nendele alla kirjutanud või poolte kirjalikult määratud tähtpäeval. Seega, juhul kui Keskkonnaametiga oleks saavutatud raiutud puidust tulu kuuluvuse osas suuline kokkulepe, ei oleks see olnud õiguslikult kehtiv. RMK ei nõustu hageja väitega, et kahju ei ole tekitatud ning lepinguvälist kohustuse rikkumist ei ole toimunud. RMK ei pea põhjendatuks MTÜ Ökoabi väidet, et Keskkonnaamet on lubanud hooldamise käigus tekkiva energiapuidu omandada ja seetõttu ei ole VÕS § 1045 lg 2 punkti 2 kohaselt kahju tekitamine õigusvastane. Keskkonnaametiga sõlmitud lepingu kohaselt on MTÜ-le Ökoabi pandud loodushoiutööde tegemine. Saare Maavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt on MTÜ-le Ökoabi antud maa ajutiseks kasutamiseks poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Nimetatud lepingutest tulenevalt ei saanud MTÜ-l Ökoabi tekkida õiguspärast ootust saada hooldustöödel raiutava puidu omanikuks. RMK ei nõustu järgmise väitega (ref): „RMK teostas kostja valduses olnud maal raiutud puidu mõõtmise ilma kostja esindajat kohale kutsumata ja teada sellest teavitamata.“. RMK Saaremaa metskonna metsaülema Marko Trave selgituste kohaselt toimus MTÜ Ökoabi poolt kasutaval maaüksusel raiutud raiejäätmete mõõtmine
  4. juulil
  5. a. Kohapeal viibisid metsaülem Marko Trave, RMK Edela regiooni praaker Sulev Tänav ja MTÜ Ökoabi selleaegne juhatuse liige P K. Mõõtmistulemuste alusel saatis RMK MTÜ-le Ökoabi raiealalt materjali vastuvõtmise akti 387 m3 energiapuidu RMK-le üleandmise kohta, mis on hagiavalduse lisa nr
  6. P K keeldus aktile alla kirjutamast. RMK ei nõustu MTÜ Ökoabi vastuhagis toodud seisukohaga, et MTÜ-l Ökoabi puudus õiguslik alus 1200 euro tasumiseks, kuna puudus RMK-ga lepinguline suhe. RMK esitas energiapuidu eest 1200 euro tasumiseks 10.02.
  7. a ettemaksuarve nr 1697061 (lisa nr 2), mida MTÜ Ökoabi aktsepteeris ja tasus. Seega oli antud juhul tegemist VÕS § 16 lõike 1 kohase pakkumusega sõlmida raiejäätmete müügileping ja arve tasumine VÕS 20 lõikele 1 vastava lepingu sõlmimisega nõustumine. MTÜ Ökoabi väide, et siinkohal tegemist on RMK alusetu rikastumisega, on meelevaldne ja seadusele mittevastav. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS § 127 lg 1 ja 4, 1043 ja 1045 lg 1 punktile 5 palub RMK põhihagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et põhihagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi tuleb jätta aga rahuldamata. Asjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud: 1) 27.12.2010.a sõlmitud maa ajutiseks kasutamise andmise lepingu nr 1254 alusel andis Eesti Vabariik Saare Maavanema kaudu MTÜ-le ÖKOABI ajutiseks kasutamiseks riigi omandis oleva (nn reformimata riigimaa) Lümanda vallas Kuusnõmme külas Vilsandi Rahvuspargi territooriumil asuva maaüksuse ligikaudse suurusega 497 ha, karjamaa 7 2-13-7266 poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et maaüksusel kasvavate puude raiumine on keelatud, hoiualal võib teha koosluse taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke loodushoiutöid Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialistidega kooskõlastatult. 2) Lähtudes Looduskaitseseaduse §-st 17, mis näeb ette kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalike tööde tegemise ja tulenevalt LKS § 18 lõikest 1, mille järgi poolloodusliku koosluse säilitamiseks kaitseeeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud tööde teostamiseks makstakse loodushoiutoetust sõlmisid Keskkonnaamet ja MTÜ ÖKOABI 29.07.2011.a loodushoiutoetuse lepingu nr HLS 17-2.3/127, mille järgi võttis MTÜ ÖKOABI maa valdajana endale kohustuse 27.12.2010.a. lepingu alusel kasutusse antud maaüksusel tegema 28,3 ha suurusel alal loodushoiutöid ja Keskkonnaamet kohustus nende tööde eest maksma toetust 7056 eurot. Loodushoiutoetuse lepingu p 2.1 kohaselt kohustus MTÜ ÖKOABI tegema järgmisi loodushoiutöid: puhastama rannaniidu üle 1,5 m kõrgusest hõredast võsast (liituvus 0,2-0,4) ja tihedast pilliroost. Tööde teostamise tähtajaks määrati
  8. september
  9. a. Lepingu p 2.3 järgi kohustus MTÜ ÖKOABI loodushoiutööde tegemisel arvestama looduskaitseseaduse, kaitseeeskirja, metsaseaduse ja teiste õigusaktide nõudeid. Lepingu punktis 1.2.2 kinnitas MTÜ ÖKOABI, et ta on (kui ta ei ole maatüki omanik) kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses. 3) Kuna raiutava võsa hulgas oli ka jämedamaid puid, oli nende raiumiseks metsaseaduse § 41 nõuete kohaselt vajalik saada Keskkonnaametilt lubava märkega metsateatis ja kuivõrd metsaseaduse § 81 lg 3 kohaselt korraldab reformimata maal metsa majandamist ja raadamist Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), siis taotles MTÜ ÖKOABI RMK-lt metsateatise esitamist. 4) Keskkonnamet tagastas 11.01.2012.a RMK Saaremaa metskonnale lubava märkega metsateatise, mille kohaselt oli lubatud teostada reformimata riigimaal kvartalil KH598 raadamist 28,5 hektarit suurusel alal, hinnangulise raiutava mahuga 560 m³. 5) Raietööde ühe etapi lõppemisel esitas RMK MTÜ-le ÖKOABI raiest saadud energiapuidu väljaostmiseks müügipakkumise, mille tulemusena MTÜ ÖKOABI tasus RMK-le 1200 eurot. 6) Raietööde jätkumisel teostas RMK 13.08.
  10. a raadamise tulemusel saadud, tüvestena (raiutud puud koos võradega) kokkuveetud ja ladustatud energiapuidu mõõtmise. Mõõtmise tulemusena selgus, et raadamisega oli saadud veel 387 m3 energiapuitu. RMK koostas 13.08.
  11. a selle kohta raiealalt materjali vastuvõtmise akti ning esitas MTÜ-le Ökoabi 15.08.
  12. a müügipakkumise nr 171586-1 summas 1935 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 2322 euro tasumiseks. 7) MTÜ ÖKOABI keeldub nimetatud energiapuidu eest tasumast ja nõuab RMK-lt tagasi ka varasemalt energiapuidu eest tasutud 1200 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ ÖKOABI ja Keskkonnaameti vahel 29.07.2011 sõlmitud loodushoiutoetuse lepingu järgi kuulub loodushoiutööde käigus raiutud puit maa ajutisele kasutajale so MTÜ-le ÖKOABI, või mitte. 8 2-13-7266 Loodushoiutoetuse lepingu punktis 1.2.2 kinnitas MTÜ ÖKOABI, et ta on (kui ta ei ole maatüki omanik) kokku leppinud maatüki omaniku või omanikega loodushoiutöö käigus tekkivate viljade (nt heina vms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses. Lepingu p 2.3 järgi kohustus MTÜ ÖKOABI loodushoiutööde tegemisel arvestama looduskaitseseaduse, kaitseeeskirja, metsaseaduse ja teiste õigusaktide nõudeid.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tal oli (mh ka suuline) kokkulepe Keskkonnametiga, et loodushoiutööde käigus maatükilt raiutud puit kuulub kostjale. Keskkonnaamet väidab 10.01.2013 kirjas nr HLS 13-3/13/266-2, et tal puuduvad tõendid mis kinnitavad MTÜ-ga Ökoabi sõlmitud kokkulepet selle kohta, et MTÜ-l Ökoabi on õigus saada reformimata riigimaal kvartalil KH598 raadamisest saadud puitu või omandada puidu müügist saadud tulu. Kohus leiab, et Keskkonnaameti esindajal (maahoolduse spetsialisti isikus) oli maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu ja loodushoiutoetuse lepingu järgselt õigus anda kostjale vaid juhiseid loodushoiutööde läbiviimiseks so võsa raiumiseks ja pilliroo puhastamiseks, kuid tal ei olnud ametijuhendist nähtuvalt pädevust puidu omandiõiguse üle otsustamisel. Maareformi seaduse § 31 lg 2 sätestab, et maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, on samuti riigi omandis. Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrusega nr 169 kehtestatud “Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise korra § 1 p 1 kohaselt reguleerib nimetatud määrus «Maareformi seaduse» § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kui see maa asub «Looduskaitseseaduse» § 4 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud kaitstaval loodusobjektil ning sellel asub keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik kooslus, mille hooldamise kohustuse näeb ette ala kaitsekord. Sama korra § 2 järgi maa ajutiseks kasutamiseks andmist korraldab maavanem või tema poolt volitatud isik. Looduskaitseseaduse § 17 lg 6 kohaselt kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib valitseja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja. Sama seaduse § 18 lõike 1 järgi kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust. Metsaseaduse § 81 lg 3 kohaselt kui mets kasvab maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal, korraldab metsa majandamist ja raadamist kuni maareformi seaduse alusel maa omandiõiguse ümbervormistamiseni RMK. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 kohaselt on kasvav mets kinnisasja oluline osa. Sama seaduse § 53 lg 2 sätestab, et asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Seega, ka riigimaal kasvav mets on riigi omandis ning tulenevalt eeltoodust kuulub Keskkonnaministeeriumi valitsetavas riigimetsas ja reformimata riigimaal kasvava metsa 9 2-13-7266 raietest saadav tulu RMK-le ning RMK saab võõrandada raieõigust ja metsamaterjali vaid tasu eest. Saare Maavalitsusega sõlmitud lepingu kohaselt on MTÜ-le ÖKOABI antud maa ajutiseks kasutamiseks poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Keskkonnaametiga sõlmitud lepingu kohaselt võttis MTÜ ÖKOABI endale kohustuse teha kõnealusel maal loodushoiutöid. Nimetatud lepingutest tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul MTÜ-l ÖKOABI tekkida õiguspärast ootust saada hooldustöödel raiutava puidu omanikuks. Eelnevast tulenevalt on kostja kohustatud riigile hüvitama raiutud energiapuidu maksumuse summas 1935 eurot ning kostja vastuhagi nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tasutud energiapuidu maksumust summas 1200 eurot alusetult saanud.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.