← Eesti

2-13-936/15

Obsah (15)§ 175§ 173§ 171§ 164§ 158§ 65§ 23§ 168§ 172§ 157§ 162§ 165§ 66§ 150§ 169

2-13-936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 4.oktoober 2013.a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasi M N (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-13

§ 175lg 1).

  1. Jätta usaldusisik määramata ja kohustada kohustustest vabastamise menetluses M Nt ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt Pankrotiseaduse §-le
  3. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173):

(1)võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
(2)võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama;
(4)

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

(5)võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet;
(6)pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 9. Määrus saata menetlusosalistele ja p-i 4 osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Kohtute Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (määruse punktid 1-3, 6-7 ja edasikaebamise kord). Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 18.01.2013.a. määrusega kuulutati välja M N pankrot. Pankrotihalduriks määras kohus Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.02.2013.a. ning võlanõuete kaitsmise koosolek M N’e pankrotimenetluses toimus 22.04.2013.a. 7.06.2013 määrusega kinnitati jaotusettepanek. Haldur on esitanud kohtule 24.07.2013.a. aruande, milles tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 p 1 teatab, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teeb

§ 158lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Pankrotimenetluse ajal on kohtutäitur Svetlana Põld tagastanud M N’e arvelduskontole 2012.a. enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 599,76 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 599,76 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele nr 7.1-4, on M N pankrotimenetluse ajal saanud Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Haldur kutsus 08.07.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja jätkamise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.07.2013.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. 2/7 Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitas pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli M N’el alljärgnev vara:  Swedbank AS-s arvelduskonto nr 1100520256, mille saldo oli 0 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. 10011575573229, mille saldo oli 0 eurot. Pankrotimenetluse ajal on kohtutäitur Svetlana Põld tagastanud M N’e arvelduskontole 2012.a. enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 599,76 eurot. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 599,76 eurot. 2) andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:  Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti, koopiamasina ja skänneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, transpordikulud, jmt): 500 eurot. Kõik kulutused kokku moodustavad 83,33 eurot kuus (haldur esitab kohtule kulusid tõendavad dokumendid eraldi kaaskirjaga);  Pankrotihalduri arvestatav tasu:

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara ei ole, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada

§ 23lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Haldur on M N’e pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 50 eurot tunnis:

  1. Järelepärimiste koostamine Maanteeametile, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale, krediidiasutustele, BIGBANK AS-le, Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale, kiirlaene väljastavatele äriühingutele, sideasutustele, ASle Eesti Energia, AS-le Imatra Elekter, teadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, teated kohtutäituritele täitemenetluste lõpetamiseks, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale taotluse koostamine ts.asjas nr 2-13-25289, AS-le SEB Pank, Swedbank AS-le ja Maksu- ja Tolliametile avalduste koostamine; Maksuja Tolliametile, Eesti Töötukassasse ja Pärnu Maakohtusse järelepärimise koostamine, kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kokku 64 dokumenti), kokku 2,5 tundi, s.o. 2,5 x 50 eurot = 125 eurot;
  2. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot;
  3. Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 1 tund, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
  4. Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1 tundi, s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot;
  5. Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, teate avaldamine, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 50 eurot = 75 eurot;
  6. Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tundi s.o. 1 x 50 eurot = 50 eurot; 3/7
  7. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 50 eurot = 25 eurot; Kokku on haldur kulutanud M N’e pankrotimenetluses 9 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, seega tasu kokku 450 eurot.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Seega moodustavad pankrotimenetluses tehtavad väljamaksed kokku 950 eurot. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: -AS Holostovi Kinnisvarahaldus summas 5468,28 eurot, -Swedbank AS 18 911,65 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud:

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. M N ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: M N’e sissetulekuks on vanemahüvitis ja ülalpidamisel on 3 alaealist last, sellest tulenevalt ei suutnud ta tasuda 2006.a. võetud laenukohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: 4/7

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. M N on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on M N kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas M N on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 10.06.2013.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole. Maksu- ja Tolliameti vastustest järelepärimistele nr 7.1-4, nähtub, et M N on pankrotimenetluse ajal saanud kuni aprillini 2013.a. Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Eesti Töötukassa andmetel ei ole M N töötuna ega tööotsijana arvel.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 22.04.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine 2. Usaldusisiku nimetamine

§ 172

lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.04.2013.a., kuid võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Swedbank AS esindaja Laura Veskilt edastas haldurile 18.04.2013.a. e-kirja, milles nõustub, et usaldusisikuks määratakse võlgniku ennast.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes

§ 157p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub haldur: 1.

Lõpetada M N’e (isikukood XXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks;

  1. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) M N’e pankrotihalduri kohustustest;
  2. Otsustada M Melis’e kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada M N’t ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 9.09.2013.a. määrusega kohus määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1500 ning tegi võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti vastav summa. Kohtu määratud tähtajaks raha ei makstud. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu

§ 157p 2 ja 158 lg 4 alusel.

Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 5/7 Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli suutmatus tasuda 2006.a. võetud laenukohustusi, kuna M Ne sissetulekuks oli vaid vanemahüvitis ja ülalpidamisel on 3 alaealist last. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest.

§ 66

lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks kokku 450 € ning põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb kinnitada 500 €.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Haldur on M N’e pankrotimenetluses tasu taotlemisel arvestanud tunnitasuga 50 eurot.

§ 150

lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes

§ 65

lg 11 tuleb välja mõista pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks 99,76 eurot pankrotivara arvelt ja 350,24 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork, mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo (ik 46208220284) tegutseb ning pankrotimenetluse kulud 500 eurot pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

6/7 M.N esitas kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. M.Non kinnitanud avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M.Ne kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Haldur on palunud jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab M Nt täitma

§-e 173 lg 2, lg 3 ja lg 4 nõudeid ning pidama sellekohast arvestust. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist

§ 175

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 7/7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.