2-12-4164 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-4164 Tsiviilasi A. P. M. P. ühisvara jagamiseks Menetlusto

§ 363

lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele (hageja ei olnud selgelt märkinud jagamisele kuuluvat ühisvara ja selle väärtust) ning menetlusabi taotluses ei olnud hageja esitanud kõiki andmeid enda ja oma pereliikmete majandusliku seisundi kohta, mistõttu kohustati teda esitama kohtule täidetud teatis enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta 14 päeva jooksul alates määruse koopia kättesaamisest. Tartu Maakohtu 02.03.

1. a määrusega keelduti A. P. menetlusabi saamise taotluse Tartu Maakohtu menetlusse võtmisest ning see tagastati A. P. . Sama määrusega pikendas kohus hagiavalduse käiguta jätmise tähtaega ning kohustas A. P. riigilõivu hagiavalduselt - 319,55 eurot - 14 päeva jooksul alates määruse koopia kättesaamisest. Kohus hoiatas hagejat, et tähtajaks riigilõivu tasumata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning see tagastatakse esitajale. Tartu Maakohtu 02.03.
2. a määrus on saadetud 05.03.
3. a hageja esindaja e-posti aadressil – (tl 36). 30.03.
4. a tegi kohus hageja esindajale päringu kohtumääruse kättesaamise kinnituse saamiseks samal e-posti aadressil (tl 37). Samal päeval kinnitas hageja esindaja kohtule, et sai Tartu Maakohtu 02.03.
5. a määruse kätte 30.03.
6. a (tl 38). Seega saab asuda seisukohale, et hageja on antud määruse

§ 314lg 5 alusel kätte saanud 30.03.2012.

a. Tartu Maakohtu 02.03.

1. a määrus hageja riigipoolse menetlusabi taotluse kohtu menetlusse võtmisest keeldumise osas on jõustunud 16.04.
2. a (tl 35). Hageja ei ole tasunud riigilõivu - 319,55 eurot - 14 päeva jooksul alates määruse koopia kättesaamisest, s.o
3. aprilliks
4. a. Ka seisuga 25.04.
5. a on nimetatud riigilõiv kohtumaja kantselei andmetel tasumata. Hagiavaldusest ja selle täiendustest on võimalik aru saada nii, et hageja nõuab ühisvarast (väärtus hageja andmetel kokku 32530 eurot) enda ainuomandisse vaid kinnistut Tõnu, väärtusega 13800 eurot. Tulenevalt

§ 126

lg 2 teisest lausest ning riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja selle lisast 1 oli hagejal vaja hagi esitamisel tasuda riigilõivu - 319,55 eurot.

§ 371

lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 340

¹ lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuna hageja ei ole riigilõivu tasunud, siis tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 10 ja

§ 3401

lg 2 esimene lause alusel ning see tagastada

§ 372lg 4 teise lause alusel esitajale.

Vastavalt

§ 372

lg-le 6 loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohtul ei ole võimalik hagi menetlusse võtta, siis jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda vastavalt

§ 168lg-le 1. 2