lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt
§-le 70 lg 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohtule 27.01.2012.a. esitatud hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). Rahvastikuregistri 03.02. 2012.a. väljatrükist nähtuvalt on xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx kostja elukohaks olnud kuni 20.11.2011.a., mil ta on lahkunud elama välisriiki aadressile xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx x-xx. Üldise kohtualluvuse sätete kohaselt (
Kuna S. B. käesoleval ajal Eestis elukohta ei ole, ei allu antud üldise kohtualluvuse sätete kohaselt hagi Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti maakohtule. Kohtule pole teada, etkostja näol oleks oleks sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (
). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. Hagile lisatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.3 kohaselt lahendatakse poolte vaidlused kokkuleppe mittesaavutamisel kohtu korras, lähtudes liitumislepingus eraldi kokku lepitud kohtualluvusest või kui sellekohane kokkulepe puudub, siis Harju Maakohtus. Kuivõrd liitumislepingus pole kohtualluvust käsitletud, peaks asi alluma Harju Maakohtule. Kohus leiab, et asja kohtualluvuse määramisel ei ole selline poolte kokkuleppe kohtule siduv. Üldtingimuste p 10.3 on VÕS §-st 42 lg 3 p 10 tulenevalt on tühine ja TsÜS §-st 84 lg 1 tulenevalt ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud hagi menetlemine eeldab, et kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Harju Maakohtus, mis võib asuda kaugel tema tegelikust elukohast. Nii see ka tegelikult on, sest kostja elukoht käesoleval ajal on väljaspool Eesti Vabariigi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Üldine kohtualluvus, mille puhul hagi esitatakse kohtule füüsilisest isikust kostja elukoha järgi, tagab kostjale võimaluse oma õiguste ja kohustuste aktiivseks realiseerimiseks, andes kostjale võimaluse õigusi realiseerida mitte kaugel oma elukohast, kohustamata teda tegema olulisi kulutusi kohtusse ilmumiseks ja õigusabi kasutamiseks. Kostja, kes peab kohtusse ilmumiseks sõitma kaugele ja kulutama oma õiguste kaitsmise huvides hulgaliselt tööaega või kandma kulutusi esindaja palkamiseks, võib nimetatud asjaolude koormavuse tõttu loobuda aktiivsest osalemisest oma kohtuasja arutamisel. Kohtualluvust puudutav tüüptingimus riivab kostja põhiseaduslikku juuresolekuõigust põhiseaduse § 24 mõttes. Seega kahjustab tüüptingimus (üldtingimuste p 10.3) kostjat (tarbijat) ebamõistlikult ja rikub oluliselt tema kui lepingupoole õiguste ja kohustuste tasakaalu.
sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel
§-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda
§-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui 2
Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel 63,91 eurot riigilõivu.
§-st 150 lg 1 p 2 ja tulenevalt on hagejal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule vastavasisulise kirjaliku avalduse, näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.