2-11-44153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2012. a xxxxx Tsiviilasja number 2-11-44153 Tsiviilasi J. I. hagi x V. 1407,33 euro väljamõistmi

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430lg 7 kohaselt võib olla kompromiss tingimuslik.

Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kuna poolte kompromiss on seaduslik ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab täiendavalt, et

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2

§ 430

lg-le 9 saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

§ 432

kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on J. I. tasunud 19.09.

1. a kokku 2396 eurot riigilõivu (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kostja vastu 47,93 eurot riigilõivu) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072369) Swedbank ning 15.02.
2. a veel 143,80 eurot riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank. Kuna J. I. ja x V. 22.03.
3. a sõlminud kompromissilepingu ning kohus selle kinnitab, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot (191,73 : 2) tagastada hageja esindaja poolt näidatud arvelduskontole. Kompromissilepinguga reguleerimata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

Määruskaebuse esitamise tähtaja välistamine on pooltel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 661lg 4 alusel.

Seega pole pooltel võimalik enam kohtumäärust vaidlustada ning käesolev kohtumäärus jõustub selle avalikult teatavaks tegemisest. Lembit Käis/allkiri/ Kohtunik 3