Obsah (8)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 108§ 195§ 162§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-3779 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 06.veebruar 2013, Pärnu kohtumaja kants

§ 113

lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 tuginedes vähendada viivist seaduses sätestatud määrani. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, kostjate majanduslikku seisundit (töötu eraisik ja sisuliselt pankrotiseisus ettevõte), samuti võlgnevuse tekkimise ajalist raamistikku (2009-2010 maailmamajanduse kriisi järgne mõju siseriiklikule majandusele), ei ole põhjendatud hagejale sedavõrd ebamõistlikult kõrge viivise välja mõistmine. Hageja kui rahvusvahelise taustaga krediidiasutus on ilmselgelt oluliselt tugevamas majanduslikus seisundis, kui seda on kostjad. Samuti ei ole hageja esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis sedavõrd suure viivisevõlgnevuse põhjendatust toetaksid või sellises ulatuses viivise väljamõistmise vajadust kinnitaksid. Seadusjärgne viivis on kostjate majanduslikku võimekust ning antud kaasuses seadusjärgse viivise suurust arvestades piisavalt sanktsioneeriva iseloomuga. V.T.’i kui käendaja vastutuse maksimummäär on 1 600 000 eesti krooni ehk 102 258,64 eurot. Õiguslik alus kostjalt 2 suuremas summas võlgnevuse väljamõistmiseks puudub. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata; hagi rahuldamise korral vähendada põhiosavõlgnevust kohtu äranägemisel ning samuti vähendada viivist seadusest tuleneva määrani; hagi rahuldamise korral vähendada V.T.’ilt välja mõistetav summa käenduslepinguga kokkulepitud määrani ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 22.01.2012 kostja I esindaja ja kostja II V.T. selgitas, et ei ole täitemenetlusest ja kinnistu võõrandamisest teadasaamise järel täitemenetluse toiminguid vaidlustanud. V. T. möönis, et kinnistu hind võis selle müümise ajal vastata tegelikule turuhinnale, kuid nüüdseks on hinnad tõusnud. V. T märkis, et kostja I viimased kolm aastat ei tegutse ja on sisuliselt pankrotiseisus, kostja II ise on asunud tööle, kuid tema majanduslik olukord ei ole paranenud, mistõttu ei ole kostjad majanduslikult võimelised hageja taotletavat viivist tasuma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on täies ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja I sõlmisid 06.08.2007 laenulepingu nr x, millega kostja I sai hagejalt laenu 1 600 000 EEK (102 258,64 €). Laenu tagastamise tähtpäev oli 06.08.2010, kostja I pidi laenu põhiosa- ja intressimakseid (panga Eesti kroonide baasintress + 2,8% aastas) tasuma igakuuliselt. - laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II kui kostja I juhatuse liige käenduslepingu, käendaja vastutuse piirmääraks oli laenusumma e. 1 600 000 EEK (102 258,64 €). - laenu tagatiseks olid samuti seatud I ja II järjekoha hüpoteegid kostjale I kuulunud X II kinnistule asukohaga X külas, X vallas x. - 02.02.2009 hageja ütles laenulepingu üles, kuna kostja I ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ega likvideerinud võlgnevust ka 15.01.2009 lepingu ülesütlemise teates antud täiendava tähtaja jooksul. - 03.12.2009 hageja esitas Pärnu kohtutäiturile Rannar Liitmaale täitmisavalduse X II kinnistu suhtes täitemenetluse alustamiseks, täitemenetluses müüdi kinnistu 08.11.2011 enampakkumisel hinnaga 11 795 €, millest hagejale laekus 10 340,99 €. - hagiavalduse 25.01.2012 esitamise seisuga võlgnes kostja I hagejale laenu põhiosa 82 514,94 €, intressidena 1 933,01 € ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 36 109,8 €, kokku kostja I võlg hageja ees hagi esitamise seisuga oli 120 557,82 €. 3
3. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (

§ 195lg 2).

Praeguses asjas pooled ei vaidle selle üle, et kostjal I kui laenusaajal tekkis laenulepingu täitmisel võlgnevus ning hageja ütles lepingu põhjendatult üles. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma kostjalt I kui laenusaajalt tagastamata laenusumma ning enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi tasumist.

1. Kostjad ei esitanud sisulisi vastuväiteid põhivõlgnevuse ega intressivõlgnevuse suurusele. Kuigi kirjalikus vastuses tõid küll esile, et hageja ei teatanud neile tagatisvara müümiseks alustatud täitemenetlusest ega kaasanud neid müügiprotsessi ning et kinnistut oleks olnud võimalik müüa hinnaga, mis katnuks võlgnevuse täies ulatuses, kuid kohtuistungil kostja II (kes on samaaegselt ka kostja I seaduslik esindaja) sisuliselt taganes sellest vastuväitest, mööndes, et 2011.a novembris kinnistu enampakkumise toimumise ajal võis kinnistu tegelik hind võrduda saadud müügihinnaga. Kohus leiab, et asjaolu, et tänaseks on kinnisvaraturg kosunud ning kinnisvara hinnad tõusnud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja I on laenu tagatiseks kinnistule hageja kasuks I ja II järjekoha hüpoteekide seadmisel kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele. Seetõttu oli hageja õigustatud pöörduma täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole. Kostjate viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-11-12 käsitleb liisingulepingust tulenevat võlgnevust ja liisinguandjale tagastatud liisinguvara väärtust ja müügihinda, selle kaasuse asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva tsiviilvaidluse aluseks olevate asjaoludega, mistõttu ei ole eelnimetatud lahendis esitatud Riigikohtu seisukohad analoogia korras siin kohaldatavad. Kohesele enampakkumisele allumise kokkuleppe puhul ei ole hagejal kohustust kaasata kostjaid müügiprotsessi, kohtutäitur korraldab avaliku enampakkumise ning kõigil huvilistel (s.h kostjatel) on võimlik pakkumisi teha. Kostjate väited, et vara müüdi alla tegeliku omahinna ja hagejaga seotud kinnisvaraettevõttele, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad 22.01.2013 kohtuistungil ei soovinud neid asjaolusid tõendada.
2. Kohus leiab, et kostjate paljasõnalised väited selle kohta, et nad ei olnud täitemenetlusest teadlikud, ei ole veenvad. Kohtul puudub alus käesolevas menetluses hinnata kinnistu enampakkumiseks alustatud täitemenetluses läbiviidud täitetoimingute õiguspärasust. Kostja II väidetel sai ta täitemenetlusest ja enampakkumise toimumisest siis, kui kinnistusosakonnast tuli teade kinnistusraamatu registriosa andmete 15.11.2011 muutmise kohta. Seega oli kostjatel võimalus oma õiguste kaitseks kohaseid samme astuda. Kostja I kinnitas, et on kätte saanud hageja poolt 2009.jaanuaris saadetud teated lepingu ülesütlemise kohta (lk 64-65) ning 2012 detsembris saadetud teated võlgnevuse tasumise nõuded (lk 74 – 77). Puudub mõistlik selgitus, miks kostjad ei oleks pidanud kätte saama täitemenetluses kohtutäituri poolt saadetud teateid. Kostja II väidab, et viibis palju aega välismaal ning ei seetõttu võisid teated kätte saamata jääda. Kohus leiab, et sellist riski kannab kostja ise. Lisaks kostja II kohtuistungil kinnitas, et kostja I aadress on jätkuvalt äriregistrisse kantud aadress, kuigi osaühing reaalselt ei tegutse. Kostja I juhatuse liikmena peab tagama registriandmete õigsuse ning üksnes kostja II enda võimuses on kindlustada, et ta saab osaühingule registrijärgsel aadressil saadetud teated kätte. Kostja II väitis, et püüdis pärast lepingu ülesütlemist võlgnevuse tasumiseks hageja kokku leppida, kuid kokkuleppele ei jõutud. Hageja esitas täitmisavalduse alles ligi aasta pärast laenulepingu ülesütlemist ning täitemenetlus ise kestis ligi kaks aastat. Juhatuse liikme kohustusi tavapärase hoolsusega täites pidanuks kostja I selle aja jooksul tundma huvi, mis laenukohustusest saanud on. 4
3. Kostjad kirjalikus vastuses vaidlustasid viivise suuruse ja palusid hagi rahuldamise korral viivist vähendada.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud, seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär. Pooled on lepingu punktis 12.5 kokku leppinud maksetega viivitamise puhuks viivise lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Hageja esitas kohtule 22.01.2013 kohtuistungil intressimäärade arvestamise tabeli, mille kohaselt oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär 9,3% või 9,8%. Hageja arvestab kostjalt viivist madalama määra kahekordses määras, s.o 18,6% aastas. Alates lepingu 02.02.2009 ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 25.01.2012 on hageja arvestanud viivist kokku 36 109,8 €. Kostjad ei ole võlgnevust kustutama asunud, et vältida viiviste lisandumist. Samuti ei ole esitatud kostja I pankrotiavaldust, kuigi viimase kolme aasta jooksul ei ole kostja I enam ei tegutse ning on sisuliselt pankrotiseisus. Arvestades, et kostjale antud laenusummast on hagejale tagastatud vaevalt viiendik, viivisesumma on kogunenud kolme aasta jooksul ning kostjate kinnitusel ei ole nad jätkuvalt võimelised laenusummat ega kõrvalnõudeid tasuma, siis ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, et viivisesumma on põhjendamatult suur. Ka kostja II kohtuistungil kinnitas, et lepingulisi kohustusi ja täitmist vaadates viivisemäär iseenesest suur ei ole ning viivise suurusele vastuväite esitamise tingis asjaolu, et kumbki kostjatest ei ole majanduslikel põhjustel suuteline viivist maksma. 7. Tulenevalt

§ 113

lg-st 8 ja

§ 162

lg-st 1 võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada mõistliku suuruseni viivise maksmiseks kohustatud isiku taotlusel, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd kohus tuvastas, et viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur, puudub alus viivise vähendamiseks.

1. Hageja nõuab alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist protsendina põhivõlast lepingus sätestatud määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivise nõude võib hagiavalduses koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid osaliselt või täielikult protsendina põhinõudest. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja selline nõue on põhjendatud ja edasiulatuva viivise väljamõistmata jätmiseks alust ei ole. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude kostja I vastu täies ulatuses.
2. Kostja II käendajana vastutab kostja I kohustuste eest

§ 145

lg-test 1 ja 2 tulenevalt solidaarselt kostjaga I nii põhinõude, kui ka laenulepingu kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise eest. Kostja II vastutab käenduslepingus sätestatud summa ulatuses. Seetõttu on põhjendatud hageja nõue mõista võlgnevus summas 102 258,64 € välja kostjatelt solidaarselt ning ülejäänud osa võlgnevusest ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuvad viivised mõista välja üksnes põhivõlgnikult, kostjalt I. 10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagejal on õigus esitada menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus kohtule 30 päeva jooksul kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ 5 Heli Käpp Kohtunik 6