lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 2 sätete peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust.
lg 1 mõttest tulenevalt on need alused kohaldatavad ka hagita menetluse avalduse puhul. Täiteasjade registrist nähtuvalt toimub täiteasjas nr 170/2006/1445 menetlus Jõgeva Maakohtu 06.10.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-271/05 E. S. A. F. välja mõistetud võla ja menetluskulude nõudes. Nõude jääk 17.01.2012 seisuga on olnud 315,32 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Üksnes asjaolu, et võlgnik kannab vanglakaristust, ei ole kohtu arvates aluseks täitemenetluse pikendamisele või ajatamisele TMS § 45 alusel. TMS § 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Avaldusele lisatud E. S. väljavõttest xxxxx xxxxxx selgub, et ajavahemikul 01.10.2011.a. kuni 16.01.2012.a. on E. S. kontole laekumisi 86,92 eurot ja väljaminekuid 83,63 eurot. Seega on E. S. olnud viimastel kuudel aktiivne liikumine. Kontolt on tehtud korduvalt ka kinnipidamisi erinevate nõuete katteks. Kohtu hinnangul süüdimõistetu sissetulekutest vangistuse ajal kinnipidamiste tegemine võlausaldajate kasuks ei ole süüdimõistetu suhtes ebaõiglane. Ebaõiglane oleks täitemenetluse peatamine või ajatamine hoopis sissenõudjate suhtes. Seega on avaldaja nõue kohtu hinnangul täiesti perspektiivitu, mistõttu selle menetlusse võtmisest tuleb
lg 2 p 2 alusel keelduda.
lõige 1 sätestab menetlusabi andmise tingimused.
lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kohtu hinnangul on E. S. ilmselt perspektiivitu, puudub vajadus anda ka menetlusabi, mistõttu menetlusabi andmisest tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.