← Eesti

2-12-2874/5

Obsah (8)§ 231§ 367§ 173§ 405§ 138§ 391§ 175§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number

§-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Pooled enda ärakuulamist pole soovinud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja kinnitusel, mida sisuliselt pole eitanud ka kostja ning nähtub 22.07.2011 arvest (tl 9), et hageja osutas kostjale metsamaterjali koondamise teenust, mille eest kostja pidi hagejale tasuma 1140 eurot hiljemalt 25.07.2011. Arve kohaselt võib hageja nõuda kostjalt maksetähtaja ületamisel viivist 0,5 % päevas tähtaegselt laekumata summalt. Hageja 14.10.2011 viivise arvest (tl 10) nähtub, et kostja on hagejale tasunud 1140-st eurost 800 eurot ning ta peab hagejale veel tasuma 340 eurot.

§ 231

lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 2

(5)Kostja 23.03.2012 elektronkirjas kohtule ei ole kostja hagi aluseks olevate asjaolude kohta mingeid seisukohti avaldanud. Kuid kohtu hinnangul asjaolust, et kostja hagile vastates ei ole ühtegi hageja väidet ka selgesõnaliselt vaidlustanud ja vastusest ei ilmne ka kostja tahet seda teha, annab alust eeldada, et kostja on omaks võtnud hagi aluseks olevas asjaolud – et hagejale osutas talle metsamaterjali teenust, mille eest on kostjal osaliselt tasumata. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostjal on metsamaterjali koondamisteenuse osutamise eest hagejale 340 eurot tasumata, tuleb see kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 635 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Kostja väidet, et tal on hagejaga võla tasumise osas kokku lepitud, ei ole hageja kinnitanud ning kostja ei ole selle väite kohta esitanud ka mitte ühtegi muud tõendit. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni põhivõlgnevuse ulatuses so 340 eurot. Kostja pole ka hageja viivisenõudele mingeid vastuväiteid esitanud. Seetõttu on alust eeldada, et kostja on omaks võtnud ka asjaolu, et poolte vahel oli kokku lepitud viivise maksmise kohustuses 0,5 % võlgnetavalt summalt, mis oli märgitud ka hageja 22.07.2011 arvele nr 37. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise katteks välja 340 eurot. Lisaks on hageja nõudnud põhivõlgnevuselt viivise 0,5 % päevas väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Kostja ei ole hageja viivisenõudele põhinõuet ületavas osas mingeid vastuväiteid esitanud. Kuna kostja viivise vähendamist pole taotlenud, tuleb

§ 367

alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,5% päevas tasumata põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Käesolevas tsiviilasjas on 19.01.2012 Tartu Maakohtu määrusega (jõustunud 09.04.2012) hagi tagamiseks arestitud hagi hinna 340 euro ulatuses OÜ E M kontod Eesti krediidiasutustes ning kontodel rahaliste vahendite ebapiisavuse korral muu kostja vallasvara. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hagi tagamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3

(5)

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on 12.04.2012 kohtule menetluskulude nimekirja ( tl 28), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 105,45 eurot, hagi tagamise tagatis 32 eurot ja õigusalase nõustamise kulu 250 eurot. Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja esitanud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hagile on lisatud maksekorraldusest (tl 7) nähtuvalt hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasunud 76,69 eurot hagilt ja 28,76 eurot hagi tagamise avalduselt so kokku 105,45 eurot. Hagile lisatud maksekorraldusest (tl 8) nähtuvalt on hageja tasunud hagi tagamise tagatisena 32 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 105,45 eurot. Hagi tagamise tagatise tagastamist kohtult on hagejal võimalik taotleda

§ 391lg 1 ja 2 sätete kohaselt.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 250 euro ulatuses. Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid 17.01.2012 arve nr 3 (tl 32) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid õigusabi osutamise eest, mis seisnes hagiavalduse koostamises Et M (kostja) vastu 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot. 10.04.2012 maksekorraldus (tl 31) tõendab, et hageja on nimetatud summa advokaadibüroole ka tasunud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.06.2010 määruses asjas 3-2-1-63-10 on selgitatud, et menetluskuludeks

-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kuna Advokaadibüroo K ja P 17.01.2012 arve nr 3 tõendab, et osutatud õigusabiteenus ( hagiavalduse koostamine) on seotud käesolevaga tsiviilasjaga, on põhjendatud lepingulise esindaja kulu kostjalt hageja kasuks välja mõistmine.

§ 175

lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind

§-st 133 lg 1 tulenevalt on 340 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 250 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 105,45 +250 so 355,45 eurot.

§ 405lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. 4

(5)Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt

§-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks

§ 442lg 10 mõttes. Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.