← Eesti

2-11-55164/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2013.a. kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantse

§ 147lg 3 ja sellest, et arvet nr 10271661 reaalselt ei ole kätte toimetatud.

Kostja 01.03.2012.a. kohtule esitatud vastuväites hagi ei tunnista ja see on tingitud sellest, et viimane AS Elisa Mibiilsideteenused esitatud arve jõudis kostjani oktoobris 2008.a. Pärast seda pole kostja kirjalikult täiendavaid arveid, nõudeid või pretensioone saanud. Lähtuvalt eelpooltoodust ja

§ 146lg 1 on nõue aegunud.

Hageja seisukoht kostja vastuväite kohta. Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude summa moodustub arvete summadest, mis on kostjale esitatud perioodil 01.10.2008-01.01.2009. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada

§ 146lg-s 1 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut.

Seega algas nõuete aegumise kulgemine vastavalt 01.01.2009 kell 00.00 ja 01.01.2010 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud vastavalt 31.12.2011 kell 24.00 ja 31.12.2012 kell 24.00. Kuna hageja pöördus oma nõude kaitseks kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 11.11.2011, siis

§ 160

lg 1 ja lg 2 p 3 koostoimes peatus aegumise kulgemine ning hageja nõue ei ole aegunud. Kostja väite osas, mis puudutab arvete kättesaamist, märgib hageja järgmist. Vastavalt Elisa üldtingimustele ei vabasta arve mittekättesaamine arve tasumise kohustusest. Kliendil on võimalik saada infot arve kohta kas Elisa infotelefonil või kodulehel oleva iseteeninduse kaudu või Elisa esindustest. Samuti on üldtingimustes sätestatud igakuise arveldamise tingimus. Elisa edastas kostjale kõik arved tavapärasel viisil lihtpostiga ning puudus igasugune alus kuni kostja vastuse saamiseni arvata, et äkki kostja ei olegi arveid kätte saanud. Siinjuures peab hageja vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja väidab oma vastuses, et viimane arve jõudis temani oktoobris 2008, siis ei ole kostja tasunud ka nimetatud arvet täies ulatuses tänaseni. Seega ilmselgelt pidi kostja olema teadlik oma maksmata kohustusest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 12.07.2008.a. liitumislepingu nr. 1673990 mobiilsideteenuse kasutamiseks (tl 21). AS Elisa Eesti on antud lepingust tuleneva nõude 30.09.2010.a. loovutanud OÜ-le Julianus Inkasso (tl 20). Lepingu järgi pidi kostja tasuma teenuse kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel igakuiselt iga kuu 18. kuupäevaks. Hageja nõude aluseks on järgmised arved: arve 0814256265, 01.10.2008.a. (periood september) maksetähtajaga 18.10.2008.a. (tl 26), arve nr 0814421102, 01.11.2008.a. (periood oktoober) maksetähtajaga 18.11.2008.a. (tl 23) kogusummas 117.40 €.; arve 0814816092, 01.01.2009.a. maksetähtajaga 18.01.2009.a. (tl 25), millega nõuti võla tasumist varasemat perioodist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses hageja tugines arvetele 0814256265, 0814421102, 0814816092 ja 10271661, 14.02.2009.a. Kohus asub seisukohale, et hageja on hagiavalduses märgitud arved kätte saanud, sest vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele kostja viitab konkreetselt arve numbri esiletoomisega arve 10271661, 3

(4)14.02.2009.a. mittesaamisele. Viimatinimetatud arvele hageja ei tugine. Kostja poolt arvete nr 0814421102, 01.11.2008.a. ja nr 0814816092, 01.01.2009.a. kättesaamise eitamise 01.03.2012.a. vastuväites jätab kohus seetõttu tähelepanuta. Liitumislepingu alusel on viivise nõue esitatud määras 0, 15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest alates 18.01.2009.a. kuni 23.01.2012.a. summas 117.35 €. 11.11.2011.a. esitas hageja nõude Pärnu Maakohtule maksekäsukiirmenetluse korras. Nõue on hagimenetlusena kohtusse esitatud 25.01.2012.a. TsMS § 484 lg 2 p 5 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega.

§ 160

lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega aegumistähtaeg peatus 11.11.2011.a. 2008.a. arvete puhul kolme aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2009.a. kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011.a. kell 24.

  1. ning 2009.a. arve puhul aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2010.a. kell 00.00 ja lõppes 31.12.2012.a. kell 24.
  2. Hageja nõue ei ole aegunud seetõttu, et hageja on esitanud nõude kohtule enne aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodu ja VÕS § 209 lg 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.