lg 1 p 3, § 429 lg 1, §-st 432 palun hageja lõpetada menetlus Swedbank P&C Insurance AS hagis Ü R vastu tsiviilasjas nr 2-12-1282. Arvestades asjaolu, et hageja on tasunud 20.12.2011.a maksekorraldusega nr 10870 (hagi lisa 20) käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 479.33 eurot ja arvestades
lg 2 p 2, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist, palub hageja tagastada 239.67 eurot Swedbank P&C Insurance AS arvelduskontole nr 221030477974 Swedbank AS-s, selgitusega „riigilõivu tagastamine hagis Ü R KJ OK
lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud – siis palub hageja kohtul hinnata, kas spetsifikatsioonis toodud ajakulu ja teostatud tööd on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja seisukoht ja taotlus 5. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Seoses hagejapoolt esitatud hagist loobumise avaldusega, palub kostja mõista hagejalt välja Ü R poolt tasutud menetluskulud kokku 847 eurot. Kohtu seisukoht 6.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab poolte nõusolekul menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 7. Seoses kostja taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist. 2
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas ei ole hageja hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja nõudeks oli kostja korteris toimunud veeavarii tagajärjel allkorterites tekkinud veekahjustuste tagajärjel tekkinud varakahju hüvitamine. Kostja poolse nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist oleks tegemist olnud juhul, kui kostja oleks hagejale nõutud kahju hüvitanud. Seda aga kostja teinud ei ole. Kostja on hagile algusest peale vastu vaielnud. Järelikult on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 847 eurot. Hageja palub kohtul hinnata kas kostja esitatud õigusabi arvete spetsifikatsioonis toodud ajakulu ja teostatud tööd on mõistlikud ja põhjendatud. Kostja esitas menetluskulude tõendamiseks: 1) Advokaadibüroo Aavik & Partnerid 24.04.2012 arve nr 120379-AA, millest nähtub, et advokaadibüroo poolt on osutanud Ü Rle juriidilist nõustamist 1,5 tundi summas 157.50 € ja bürookuluna on olnud koopiate tegemine summas 2 €, kokku arve koos käibemaksuga 191.40 €. Nimetatud arve on kostja büroole tasunud 28.04.2012.a. 2) Advokaadibüroo Aavik & Partnerid 7.06.2012 arve nr 120552-MT, millest nähtub, et advokaadibüroo poolt on osutanud Ü Rle juriidilist nõustamist 2 tundi summas 210 € ja bürookuluna on olnud koopiate tegemine summas 3 €, kokku arve koos käibemaksuga 255.60 €. Nimetatud arve on kostja büroole tasunud 14.06.2012.a. 3) Maksekorralduse, mille kohaselt on kostja tasunud käesolevas tsiviilasjas kohtu deposiitkontole ette eksperditasu summas 400 €.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Menetluskuludeks
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohus leiab, et kostja viidatud õigusabikulud (juriidiline nõustamine advokaadibüroos) ei ole käsitatav kohtukuludena
Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena
mõttes, mis tuleks
Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Menetlusega seotud kuludena ei saa nõuda selliste kulude hüvitamist
Toimikust ei nähtu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja või nõustaja Advokaadibüroost Aavik & Partnerid, kellele tasutud raha väljamõistmist hagejalt kostja taotleb. Ka puuduvad andmed, milline advokaat või nõustaja advokaadibüroost konkreetselt kostjale juriidilist nõustamist läbi viis. Pealegi ei kuulu nõustaja kulud
Kostja on ise kõik menetlusdokumendid allkirjastanud ja kohtule esitanud. Kohus leiab, et kuivõrd ei ole tõendatud, et advokaadibüroo arvetes 3
Kohus leiab, et kostja eksperdikulud summas 400 eurot peab hageja hüvitama. Kohtu hinnangul oli tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. 8. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.
150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool. Reena Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.