Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaupmehe Järelmaks OÜ esitas 09.01.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxx Vxxxxx vastu tagastamata krediidisumma 567,50 eurot, järelmaksuintressi 60,72 eurot, krediidiintressi 1,19 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude 51,12 eurot ning viivise 59,43 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. veebruariks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat
Kostjale adresseeritud määruse ja hagimaterjalid on vastu võtnud kostja isiklikult 19.01.2012.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist
Hageja on pidanud võimalikuks asja lahendamist lihtmenetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2011.a järelmaksulepingu nr 1101675/10ta, mille kohaselt hageja andis kostjale järelmaksu summas 567,50 eurot, millest 549 euro eest soetas kostja 27.03.2011.a.Auriga kaubanduskeskuses asuvas Klick Eesti AS-i Klick Kuresaare kauplusest järelmaksuga soetatava eseme – sülearvuti Hp G52-B25so ning 18,50 eurot kulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale järelmaksu intressi 17,9079 % järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva summa ulatuses ning krediidisummalt 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 29% nõuetekohaselt tasumata summalt aastas (0,00079 eurot päevas). Hageja on soovinud viivisenõude maksmapanekut
Kostja on ostnud hageja poolt finantseerituna kauba - sülearvuti, kuid ei ole selle eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulud ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 115,04 eurot ning õigusabikulud 95,00 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 115,04 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning õigusabikulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 95,00 eurot. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.