2-12-848/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012.a Pärnu Tsiviilasja number 2-12-848 Tsiviilasi V.R.i hagi A.K.a vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.R., seaduslik esindaja V.R. Kostja A.K. RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast V.R.i hagi A.K.a vastu elatise nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud, kohtu põhjendused 6.01.2012.a esitas hageja V.R.i seaduslik esindaja V.R. Pärnu Maakohtule hagi A.K.a vastu elatise nõudes. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja võtnud omal algatusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 alusel (kuivõrd hagi lisaks oleva sünnitunnistuse koopiast ei ole kostja isadust võimalik näha) asja materjalide juurde väljatrüki rahvastikuregistrist, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamise saamiseks on õigustatud alaealine laps PkS § 97 p 1 järgi ja seega saab vaid tema olla käesoleval juhul hagejaks. PkS § 80 lg 1 kohaselt, kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. PkS § 82 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Esmaseks tingimuseks elatise nõudmise hagi rahuldamisel on asjaolu, et isik, kellelt elatist nõutakse, oleks lapse vanem või siis muu Tsiviilasi nr 2-12-848 lapse alaneja või üleneja täisealine sugulane. Hagiavaldusele lisatud hageja sünnitunnistusest ega kohtu tehtud päringust rahvastikuregistrisse ei selgu, et kostja oleks lapse vanem või sugulane. Sünnitunnistusele on lapse isana märgitud A.R. (isikukood puudub), kuid hagiavaldus on esitatud A.K.a vastu. Tõenäoliselt on isa kanne sünnitunnistusele tehtud ema avaldusel vastavalt hageja sünni ajal kehtinud PkS § 43 lg 1 alusel, kuid selline kanne õiguslikku tähendust ei oma. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist, et kostja (A.K.) ei ole lapse isana tema sünniakti kantud. Seega leiab kohus, et ei ole mõistlik asja menetlusse võtta ja menetlusosalistele sellega tarbetuid menetluskulusid tekitada. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest elatise nõudele eelnevalt (või sellega koos, mida aga ei taotleta) peaks olema tuvastatud kostja isadus hageja suhtes. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuigi kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid kantud ei ole. Toomas Talviste Kohtunik 2