← Eesti

2-12-537/8

Obsah (9)§ 468§ 413§ 444§ 173§ 162§ 139§ 150§ 175§ 177

Tsiviilasi nr: 2-12-537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Tsiviilasja number 2-12-537 Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 20.

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks

  1. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 04.01.2012 esitas Eesti Kultuurkapital Pärnu Maakohtule hagiavalduse Andu-Papi Selts MTÜ-lt võlgnevuse 1278,23 eurot ja viivise 243,11 eurot saamiseks. Kostja 13.02.2012 kirjalikus vastuses ei nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 20.03.
  2. 19.03.2012 kell 16:49 e-kirjaga (t.l. 53) kostja teatas kohtule, et on haigestunud ja ei saa istungile tulla. Kohus määras uueks istungiajaks 17.04.
  3. Kostja esindaja sai kohtukutse isiklikult kätte 21.03.2012 (t.l 60). 17.04.2012 kohtuistungile kostja ei ilmunud, istungile ilmumata jäämisest ega selle põhjusest kostja esindaja kohut ei teavitanud. Hageja taotles tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. HAGEJA NÕUE JA NÕUDE PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid sihtstipendiumi lepingu nr S07-08/0899L, millega hageja andis kostjale sihtstipendiumi summas 20 000 Eesti krooni, so 1278,23 eurot, mida kostja kohustus kasutama kokkulepitud eesmärgil – keraamikaahju ostmiseks. Lepingu punkti 2.1. kohaselt ei pidanud kostja sihtstipendiumit hagejale tagastama tingimusel, et stipendiumi saaja täidab lepingus kokkulepitud tingimused. Hageja maksis stipendiumi välja ülekandega kostja arvelduskontole. Lisaks stipendiumi sihipärase kasutamise kohustusele kohustus kostja vastavalt lepingule esitama vormikohase finants- ja sisulise aruande stipendiumi kasutamise kohta pärast projekti või selle osa teostumist. Nimetatud aruande esitamata jätmise korral kohustus kostja stipendiumi või selle osa hagejale tagasi maksma 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-12-537 vastavalt lepingu punktile 3.1.
  1. Kostja hagejale aruannet ei esitanud ning vastavalt lepingule kohustub kostja saadud stipendiumi summas 1278,23 eurot hagejale tagasi maksma. Lepingu punktis 3.3.4 hageja ja kostja leppisid kokku, et hagejal on õigus nõuda stipendiumi tagastamisega viivitamise eest viivist 7% aastas. Hagiavalduse 28.12.2011 vormistamise seisuga on hageja arvestanud viivist perioodi 01.04.2009 – 28.12.2011 eest kokku 243,11 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt välja põhivõlg ja viivised kokku summas 1521,34 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 12.03.2012 menetlusdokumendis märgib, et kostja poolt väidetavalt saadetud aruanne lepingus kokkulepitud tähtajaks hagejani ei jõudnud. Eesti Posti vahendusel lihtkirja saatmine toimub kostja omal vastutusel. Kostja arvutirikke tõttu projektide ja raamatupidamisega seotud dokumentatsiooni kaotsimineku riski kannab kostja ning see ei saa olla lepingulise kohustuse täitmata jätmise aluseks. Raamatupidamise algdokumentatsiooni on kostja seadusest tulenevalt kohustatud säilitama 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokumendid raamatupidamises kajastati. Juhul, kui kostja säilitas algdokumente vaid arvuti kõvakettal nendest varukoopiat tegemata, on tegemist kostja enda riisikoga. Kostja aruanne stipendiumi sihipärase kasutamise kohta jõudis hagejani 05.11.
  2. 29.04.2010 oli hageja andnud võlanõude sissenõudmiseks volituse Julianus Inkasso OÜ-le, kes samal päeval saatis kostjale võlateatise. Aruande saamise järel hageja teatas koheselt kostjale, et sisuline aruanne on korrektne, kuid puuduvad keraamikaahju ostmist tõendavad dokumendid – arve ja maksekorraldus ahju eest tasumise kohta. Hageja palus kostjal teatada firma nime, kellelt ta ahju ostis ning selgitas, et kostjal on võimalik ahju eest tasumist tõestada pangakonto väljavõttega ja andis selleks täiendava tähtaja, mida kostja soovil hiljem pikendas. Kostja edastas hagejale üksnes firma nime. Hagjea teatas kostjale, et ilma dokumentideta, millest nähtuks kostja poolt makse teostamine, ei saa hageja kostja aruannet aktsepteerida. Hageja teatas kostjale, et kui kostja on puudused kõrvaldanud, edastab hageja info aruande esitamise kohta Julianus Inkasso OÜ-le ja tühistab põhisumma nõude. Kostja mõistliku aja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud ja täiendavaid dokumente hagejale ei esitanud. Ka pärast hagi esitamist, 28.02.2012 käis kostja esindaja hageja juures ja lubas vajalikud dokumendid esitada, kuid ei ole seda teinud. Hageja leiab, et on korduvalt kostjale vastu tulnud, andes talle täiendavaid tähtaegu dokumentide esitamiseks, pidanud läbirääkimisi ja selgitanud korduvalt, millised dokumendid tuleb kostjal sisulise aruande lisana, st finantsosana aruandest esitada. Mõistlik dokumentide esitamise tähtaeg on ammu möödunud. KOSTJA VASTUS Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja kinnitab hagejaga lepingu sõlmimist ja sihtstipendiumi 20 000 krooni saamist. Kostja kasutas projektiraha ettenähtud otstarbel ja ajal 1.10.2008 – 1.12.
  3. Aruande saatis kostja Eesti Posti kaudu õigeks ajaks, s.o üks kuu pärast ürituse toimumist. Tänutäheks lisas kostja aruandele keraamilise medali. Ootamatult tuli mitme kuu möödudes hagejalt kiri raha tagastamise nõudega. Kostja esindaja I. P. sõitis Tallinnasse Kultuurkapitali ise kohale, et teada saada, miks raha tuleb tagastada. Seal tuldi ühiselt mõttele, et saatuslikuks võis saada keraamilise medali lisamine kirjale, mille tõttu kiri kohale ei jõudnud. Kostja selgitas Kultuurkapitalile, et mittetulundusühingus keegi palka ei saa, puudub liikmetasu ning sellist raha ei ole kusagilt võtta. Arvuti, kuhu kostja salvestas kõik projektid ja raamatupidamisega seonduva, läks katki ja spetsialistil andmeid taastada ei õnnestunud. Kostja pakkus, et toob ahju tagasi, aga soovib siis raha juurde. Kultuurkapitali esindajaga lepiti hiljem kokku, kuidas kostja saab tõendada ürituse toimumist ja kostja pakkus, et saadab mõned fotod. Seda kostja ka tegi. Pärast seda hageja poolt mingit infot 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-12-537 enam ei tulnud, ka Kultuurkapitali kodulehel ei olnud kostja enam võlglasena üleval. 2009 suvel kostja esindaja I. P. murdis käeluu, mistõttu ta palus MTÜ liikmel K. V. raamatupidamises kord majja lüüa ja aastaaruandeks valmis panna. Sama aasta oktoobris K. V. suri ja kogu raamatupidamine (algandmed), mis läks aastaaruandesse, jäi tema kätte. 2010 novembris helistati kostjale Julianus Inkassost, et kostjal on ikka võlg üleval. 3.11.2010 murdis I. P. õlavarreluu ja oli 4 kuud haiguslehel. Kuna Julianusest pressiti raha ja viiviseid, võttis kostja ühendust Kultuurkapitaliga meili teel ja uuris põhjuseid, miks peab raha tagasi andma, kui on kõik materjalid aruande kohta ära saatnud. Hageja väitis kostjale, et ei ole Julianusele midagi esitanud. 2012 jaanuaris luges kostja lehest Julianuse Õigusbüroo teadet, et kostja on võlglaste nimekirjas. Kostja helistamise peale lubati tagasi helistada, mida ei ole siiani tehtud. Samal päeval käis kostja esindaja Kultuurkapitalis, kus väideti, et hageja ei ole kostjalt midagi saanud. Anti uued tingimused tõendamiseks: 2008.aastaaruanne, 2009 aastaaruanne, päring firmale jne. Kohtusse on esitatud mõlemad aastaaruanded ja päringu firmale saatis kostja ära, siiani mingit vastust ei ole. Et kostja ahju ostis, on võimalik vaadata aastaaruandest, mis on kohtule esitatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.

§ 413

lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole istungile ilmunud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 2. Kostja 17.04.2012 istungile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse olemasolust. Hageja taotlusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 3.

§ 444

lg 4 teise lause alusel kohus piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

  1. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ja hagile lisatud dokumentidest nähtuvalt oli poolte vahel sihtstipendiumi leping, millega hageja kohustus andma kostjale 20 000 krooni keraamikaahju ostmiseks ning kostja kohustus kasutama stipendiumit taotluses ja lepingus näidatud eesmärgil ja tähtajal ning esitama Kultuurkapitalile vormikohase finants- ja sisulise aruande stipendiumi kasutamise kohta ühe kuu jooksul pärast projekti või selle osa teostumist, kuid mitte hiljem, kui üks kuu pärast stipendiumi kasutamise aja lõppemist (lepingu punktid 3.1.
  2. – 3.1.3.). Leping rikkumisel kohustus kostja stipendiumi või selle osa tagasi maksma Kultuurkapitali poolt esitatud nõudes sätestatud tähtajal (lepingu punkt 3.1.4.). Kostja aruannet tähtaegselt ei esitanud ning siiani ei ole esitanud finantsdokumente ahju ostmise kohta.
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja 1278,23 eurot, so stipendium, mille kostja on vastavalt lepingule kohustatud hagejale tagastama. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-12-537
  1. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras. Sihtstipendiumi lepingu punktis 3.3.
  2. on pooled kokku leppinud stipendiumi tagastamisega viivitamisel tasutava viivise määras 7 % aastas. Hageja nõuab hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 243,11 eurot. Kohus leiab, et hageja nõutav viivisesumma on mõistlik, viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 173

lg 1 ja § 1741 lg 1 alusel kohus märgib tagaseljaotsuses menetluskulude jaotuse ja määrab kohe kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldas. Hagiavaldusele lisatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 383,47 eurot ja õigusabi tasu 316 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt, sest hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem.

§ 139lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinnaga 1278,23 eurot tasuda riigilõivu 255,64 eurot. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 255,64 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 127,83 euro tagastamist

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

8.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule.

§ 175

lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse 12.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis) § 1 lg 1 järgi on varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 3600 eurot, teiselt poolelt sissenõutav lepingulise esindaja kulu maksimaalselt 1600 eurot. Hageja taotletud õigusabi kulu seda piirsummat ei ületa. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja lepingulise esindaja koostatud dokumentide sisu ja mahtu, asjaolu, et kostjast tingitud põhjustel pidi hageja esindaja sõitma Tallinnast Pärnusse istungile kahel korral (hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid kostja soovis asja arutamist kohtuistungil; esimene kohtuistung lükati edasi kostja esindaja haigestumise tõttu ning kuna kostja poolt haigestumise kohta istungile eelneva tööpäeva lõpuks saadetud teate sai kohtusekretär kätte järgmisel hommikul tööpäeva alguses, oli hageja esindaja talle istungi ärajäämise teate edastamise ajaks juba Pärnusse jõudnud; teisele istungile ilmumata jäämisest kostja ei teatanud), on hageja taotletud õigusabikulu kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu katteks 316 eurot. 9. Vastavalt

§ 177

lg-le 2 kohus hageja taotluse alusel märgib käesolevas tagaseljaotsuses, et kostja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit. Alates 01.01.2012 on nimetatud viivisemäär 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Heli Käpp Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.