2-10-61521 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2012.a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasi X Y pankrotiavaldus Tsiviilasja number 2-10-61521 Menetl

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

1. Määrata pankrotihaldurile Ly Müürsoole pankrotihalduri tasuks kogu aja eest 13 313 .35 € (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 4393,41 €.
2. Algatada X Y) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (

§ 175lg 1).

1. Jätta X Ya kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 ettenähtule üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173):

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 19.01.2011.a. määrusega kuulutati välja X Y pankrot, pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 2 Võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.02.2011.a.Nõuete kaitsmise koosolek toimus 3.05.2011.a. Pärnu Maakohtu 16.01.2012.a. määrusega kinnitati antud pankrotimenetluses jaotusettepanek.
2. 27.02.2012.a. esitas pankrotihaldur kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks, halduri vabastamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. 2.
3. Taotluse kohaselt on haldur koostanud lõpparuande 14.veebruaril 2012.a. ja esitanud selle kinnitamiseks pankrotitoimkonnale. Toimkond kinnitas lõpparuande ja andis nõusoleku I järgu võlausaldajale Swedbank AS-le jaotise alusel väljamakse tegemiseks summas 131 793,34 eurot. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade X Y’i (pankrotis) lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud 20.02.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates on informatsioon selle kohta, et võlausaldajad võivad lõpparuandele esitada vastuväite Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Seega oli vastuväidete esitamise tähtaeg 01.03.2012.a.. X Y on 17.01.2011.a. esitanud kohtule avalduse oma kohustusest vabastamiseks, kus ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Nimetatud avaldusega on X Y kinnitanud, et kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Haldur on nimetatud informatsiooni kajastanud ka 20.02.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teates.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur avaldas 17.01.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse X Y’i võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 24.01.2012.a. päevakorraga Usaldusisiku nimetaminePankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kuna X Y on varasemalt olnud mitme äriühingu juhatuses ja ka pankrotimenetluse ajal on kohus lubanud X Y’il 25.02.2011.a. määrusega olla OÜ Kommertskinnisvara juhatuse liige ja kuna ükski võlausaldaja ei näidanud üles huvi usaldusisiku määramise suhtes, on pankrotihaldur seisukohal, et X Y suudab ise täita usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes Pankrotiseaduse § 157 p 5 ja § 163 ning § 171 ja 172 palub haldur:

1. Kinnitada X Y’i (isikukood 37105180029) lõpparuanne halduri poolt esitatud kujul ja lõpetada X Y’i pankrotimenetlus;
2. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) X Y’i pankrotihalduri kohustustest;
3. Otsustada X Y’i kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selle algatamisel nimetada usaldusisikuks X Y. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 162 esitas haldur kohtule järgmise lõpparuande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. 3 Pankrotivara hulka kuulus ½ kinnistust nr 373701 katastritunnusega 78404:401:1100, suurusega 755 m2, asukohaga Mai tn. 25, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, mis oli koormatud hüpoteekitega AS Hansapank (uue nimetusega Swedbank AS) kasuks ja A B (uue nimega a b) kasuks. Pankrotivara müügist laekus 154 500 eurot. Arvelduskontode jäägid pankroti väljakuulutamise päeva seisuga olid: • AS-is Swedbank arvelduskonto nr 221006113864 mille saldo oli -12,78 (negatiivne) eurot, ja väärtpaberikonto nr. 99100893474, mille saldo oli 1968,10 eurot (pensionifond); • AS-is SEB Pank arvelduskonto nr.10010408572013, mille saldo on 0.00 eurot. Pensionifondi osakute tagasivõtmisest on laekunud 1482,34 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on X Y’i saadud 2011.a. töötasu kokku summas 3897,27 eurot (netos), millest on peale miinimumpalga ja kahe alaealise lapse kulude katteks makstava summa mahaarvamist pankrotipessa laekunud 0 eurot. Seega on vahendeid väljamaksete tegemiseks kokku 155 982,34 eurot. Haldurile teadaolevat müümata pankrotivara ei ole. Andmed §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta.

§ 146

lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. X Y’i (pankrotis) pankrotimenetluses on

§ 146

lg 1 alusel tehtavad järgmised väljamaksed: • Maamaks pankrotimenetluse ajal: 119,40 eurot; • Ajutise pankrotihalduri tasu 800 eurot ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 264 eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 200 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 19.01.2011.a. määrus); • Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 1300 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 16.01.2012.a. määrus); • Pankrotivara müügivahendus Pindi Kinnisvara AS-lt: 2317,50 eurot (alus: Pindi Kinnisvara AS arve nr 1104332, Pärnu Maakohtu 16.01.2012 a. määrus) • Pankrotihalduri arvestatav tasu alammääras: 13 313,35 eurot ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summas 4393,41 eurot (alus:

§ 65ja 65¹ lg 1).

Kokku on pankrotivarast

§ 146lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid 22 706,66 eurot.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. 4 I järgu nõuded: AS Swedbank võlanõue summas 131 793,34 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotimenetluse ajal müüs haldur ½ kinnistust nr 373701 78404:401:1100 hinnaga 154 500 eurot. Raha laekus X Y’i arvelduskontole nr 221006113864 Swedbank AS-s. katastritunnusega Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse ajal korraldas haldur ½ kinnistust ro nr 373701 katastritunnusega 78404:401:1100 säilimise ja müügi ning korraldas pensionifondi osakute tagasivõtmise. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõuded: Swedbank AS võlanõue summas 22 706,66 eurot II järgu nõuded: Advokaadibüroo Kasak & Missik OÜ võlanõue summas 60 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu võlanõue summas 62.80 eurot; AS Swedbank võlanõue summas 69 904,08 eurot; A b (Praeguse nimega A B) võlanõue summas 13 435,81 eurot; AS SEB Pank võlanõue summas 154 236.44 eurot; Eesti Energia AS võlanõue summas 111.03 eurot; Elion Ettevõtted AS võlanõue summas 75.81 eurot; Kokku II järgu nõudeid summas 237 885,97 eurot. III järgu nõudeid: Ragn-Sells AS võlanõue summas 82.91 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Delia Pihl (uue nimega Delia Reimann) esitas 02.06.2011 Harju Maakohtusse hagiavalduse X Y pankrotihalduri ja Apparatus OÜ vastu oma nõude tunnustamiseks X Y’i pankrotimenetluses summas 153 542,31 eurot I ja II järgu nõudena. Harju Maakohus võttis 03.08.2011 a. määrusega hagi menetlusse (ts.asi nr 2-11-25878). Delia Reimanni esidaja pankrotihaldur Martin Pärna, OÜ Apparatus ja X Yi pankrotihalduri vahel käisid läbirääkimised tsiviilasja lõpetamiseks kompromissiga. 03.11.2011 a. toimunud pankrotitoimkonna koosolekul otsustati lubada pankrotihalduril sõlmida tsiviilasjas 2-11125878 kompromiss halduri poolt esitatud tingimustel ja lubada taotleda menetluse lõpetamist. 08.11.2011 a. sõlmisid pooled kompromissi Harju Maakohtu 24.11.2011 a. määrusega kinnitati hageja A B’i ja kostjate X Y’i (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo ja Apparatus OÜ vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissist tulenevalt loobus ab oma nõudest summas 153 542,31 eurot. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud 5

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. X Y (pankrotis) on kohtule 17.01.2011.a. esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on X Y (pankrotis) kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Saamaks teada, kas X Y (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur 30.01.2012.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastusest järelepärimisele nr 7.1-4, 09.02.2012.a. nähtub, et X Y (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu 2011.a. kokku summas 3897,27 eurot (netos), millest on peale miinimumpalga ja kahe alaealise lapse kulude katteks makstava summa mahaarvamist pankrotipessa laekunud 0 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Suutmatus tasuda endale võetud laenukohustusi. Seega on pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ja pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri töö tulemusena on X Y’i pankrotivarasse laekunud 155 982,34 eurot.

§ 65

¹ lg 1 alusel on halduri tasu pankrotivaralt 155 982,34 eurot alammääras 13 313,35 eurot. X Y’i pankrotitoimkond kinnitas halduri tasuks 13 313,35 eurot. Toimkonna koosoleku protokoll on kohtule edastatud koos lõpparuande kinnitamise taotlusega. Ka võlgnik X Y andis oma 17.02.2012.a. kinnituskirjaga nõusoleku kinnitada pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 13 313,35 eurot. H.Pihl leidis, et nimetatud tasu ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes Pankrotiseaduse § 65 lg 1, 2, § 65¹ lg 1 palub haldur määrata X Y’i (isikukood 37105180029) pankrotihaldurile Ly Müürsoole (ik 46208220284) pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 13 313,35 (kolmteist tuhat kolmsada kolmteist eurot ja 35 senti) eurot brutos, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 4393,41 eurot. KOHTU SEISUKOHT 3. Pankrotimenetluse lõpetamine 6 Pankrotiseaduse § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja Pankrotiseaduse § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud jaotise alusel raha välja makstud. Antud menetluses on haldur koostanud lõpparuande 14.02.2012.a. Lähtuvalt

§ 163lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud 20.02.2012.a.

elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates on informatsioon selle kohta, et võlausaldajad võivad lõpparuandele esitada vastuväite Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Seega oli vastuväidete esitamise tähtaeg 1.03.2012.a. Nimetatud tähtajaks vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja esitatud lõpparuandega asub seisukohale, et võlgniku lõpparuande kinnitamist välistavaid asjaolusid ei esine, see vastab

§ 162

toodud nõuetele ja seega kuulub lõpparuanne halduri esitatud kujul kinnitamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele. Kohus ei ole lõpparuandes tuvastanud, et antud pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus nõustub halduriga selles, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda endale võetud laenukohustusi. Seega on pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et pankrotihaldur L.Müürsoo tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. 4.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ja pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri töö tulemusena on X Y’i pankrotivarasse laekunud 155 982,34 eurot.

§ 65

¹ lg 1 alusel on halduri tasu pankrotivaralt 155 982,34 eurot alammääras 13 313,35 eurot. X Y’i pankrotitoimkond kinnitas toimkonna koosoleku protokollist nähtuvalt halduri tasuks 13 313,35 eurot. Ka võlgnik X Y on andnud 17.02.2012.a. kinnituskirjaga nõusoleku kinnitada pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 13 313,35 eurot. H.Pihl leidis, et nimetatud tasu ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihaldurile Ly Müürsoole pankrotihalduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 13 313,35 eurot brutos, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 4393,41 eurot. 5. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik H.Pihl on 18.01.2011.a. kohtuistungil esitanud kohtule avalduse /t.l. 56/ oma kohustusest vabastamiseks, kus ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Nimetatud avaldusega on võlgnik kinnitanud, et kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Haldur on nimetatud informatsiooni kajastanud ka 20.02.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teates.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 7 Haldur avaldas 17.01.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse X Y’i võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 24.01.2012.a. päevakorraga Usaldusisiku nimetamine

§ 172lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine.

Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kuna X Y on varasemalt olnud mitme äriühingu juhatuses ja ka pankrotimenetluse ajal on kohus lubanud X Y’il 25.02.2011.a. määrusega olla OÜ Kommertskinnisvara juhatuse liige ja kuna ükski võlausaldaja ei näidanud üles huvi usaldusisiku määramise suhtes, on pankrotihaldur seisukohal, et X Y suudab ise täita usaldusisiku kohustusi. Arvestades, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.02.2011, on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgniku avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole H.Pihli kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada X Yi Jaan Heinmetsa kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kuna ükski võlausaldaja ei näidanud üles huvi usaldusisiku määramise suhtes, nõustub kohus pankrotihalduri kinnitusega selles, et X Y suudab ise täita usaldusisiku kohustusi. Seega jätab kohus antud juhul usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Reena Undrest Kohtunik 8