KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohus Kohtunik Rein Pokk Kohtukoosseis Kohtuotsuse avaldamine
- mail
- a Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-11-2150 Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Collect Inkasso OÜ hagi T.G. ja K.P. vastu ühisvara jagamise nõudes Hageja: Collect Inkasso OÜ Registrikood 11412444 Asukoht Lembitu 6-12/1, 10114 Tallinn seaduslik esindaja Eigo Hint isikukood xxxxxxxxxxx nõustaja Gerttu Pillenberg isikukood xxxxxx Tel 564 0611 E-post collectinkasso@hot.ee Hageja esindaja: Kaili Siilak asukoht OÜ Pearu Õigusbüroo Suur-Karja 3, 101xx Tallinn Tel 631 1915, 528 1424 E-post kaili.siilak@pearu.ee Kostja 1: T.G. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxx xx, Xxxxxxxx, Xxxxx vald, xxxxx Xxxxxxxxx Kostja 2: K.P. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxx xx, Xxxxxxxx, Xxxxx vald, 80044 Xxxxxxxxx Asja lahendamise viis Avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest, samuti AÕS § 77 lg. 2 ja PkS §14 lg. 1, § 25, § 33 lg. 3, § 36 p. 3, § 37 lg. 3 § 211 ning TsMS § 434-436, § 438 - 439, § 441- 442 lg 1-2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 kohus otsustas . Rahuldada Collect Inkasso OÜ hagi T.G.. ja K.P. vastu ühisvara jagamise nõudes täielikult. Ühisvara jagada järgmiselt: jagada T.G. ja
- K.P. ühisomandis olev elamumaa, kinnistu registriosa Nr. xxxxxxx, asukoht Xxxxxxx t. xx Xxxxxxxx küla Xxxxx vald Xxxxxxxxx avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada võrdselt kaasomanike vahel.. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagi hind (650 €). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja väited Faktilised asjaolud Hageja esitas kostja 1 (edaspidi võlgnik) vastu 04.01.2008 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts.asi nr 2-08-367), mille kohta tegi kohus 16.12.2008 maksekäsu määruse (lisa 1). Maksekäsuga nõuti võlgnikult sisse makseettepanekus nimetatud summa 70 143 krooni, sh põhivõlg summas 47 474,50 krooni, intress 708 krooni, leppetrahv 3000 krooni, viivis 486 krooni, menetluskulud 18 474,50 ja viivise 11% põhinõudelt alates 05.01.2008 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks põhinõuet. Kohtumäärust kostja 1 vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli nõude realiseerimiseks sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Täitemenetlust viis läbi Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Eha Nikker, kelle kaudu laekus hagejale 21.04.2010 võla katteks 2814,24 krooni. Ülejäänud ulatuses on nõue täitmata hoolimata asjaolust, et kohtutäitur on kasutanud võla sissenõudmiseks kõiki seadusega lubatud abinõusid: võlgniku kontod on arestitud, kinnisasjale asukohaga Xxxxxxx xx, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx, reg.osa nr xxxxxxx, on seatud keelumärge kinnisasja käsutamiseks Collect Inkasso OÜ kasuks. Lisaks on kohtutäitur võlgnikuga suhelnud, saades infot, et võlgnik ei oma muud väärtuslikku vara ega stabiilset sissetulekut (viimane töökoht oli võlgnikul väidetavalt
- aasta detsembris). Võlg hageja ees hagi esitamise seisuga on 5332.64 eurot (83 437.68 krooni), arvestades jooksvat viivist, mis on kasvanud 16 108.92 kroonini (44 660.26+16 108.92+486+708+3000+18 474.50). Kohtutäituri võimalused sundtäitmise jätkamiseks on ammendunud, kuna ülalviidatud kinnistu, mis on registrisse kantud küll kostja 1 nimele, on kohtutäituri andmetel kostjate ühisomandis. Sissenõude pööramine on võimalik üksnes kostja 1 osale ühisomandis. Kohtutäituri 16.11.2010 teavituskirjast nähtub, et võlgnik oli abielus K.P.’iga alates 21.09.2001 kuni 15.11.2010 (lisa 2). Kohtutäituril puudub teave, et ühisvara osas oleks sõlmitud abikaasade vahelisi kokkuleppeid (abieluvararegistris ei ole seisuga 16.11.2010 registrikaarti avatud). Registervara, mille arvelt nõuet rahuldada, puudub ja seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. 2
(5)Õiguslik põhjendus Vastavalt 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) rakendussätetele, kohaldatakse enne seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele suhetele varaühisuse kohta sätestatut (§ 211). PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Analoogselt loeti ka enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt abielu ajal omandatud vara abikaasade ühisvaraks. Seega kuulub 2002.a omandatud kinnisasi asukohaga Xxxxxxx xx, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx kostjate ühisomandisse. Tuginedes kohtutäituri andmetele, puudub hagejal info, et kostjad oleksid varalistes õigustes teisiti kokku leppinud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 14 lg 1 välistab sissenõude pööramise abikaasade ühisvarale, kui täitedokument ei kohusta mõlemat abikaasat. Sama sätte lõige 2 võimaldab sissenõudjal nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagejale ei ole teada, kas kostjalt 1 sissenõutav võlg on võetud perekonna huvides või mitte. Seetõttu lähtub hageja eeldusest, et tegemist on lahuskohustusega, mille eest vastavalt PKS § 33 lg-le 3 vastutab võlgnik oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Nimetatud säte annab võlausaldajale õiguse nõuda ühisvara jagamist, kui lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Seoses kostjatevahelise abielu lahutamisega lõppes varaühisus vastavalt PKS § 36 p-le 3 hiljemalt 15.11.2010. Kostjate ühisomandis olnud vara tuleb PKS § 37 lg 3 alusel jagada kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Lähtudes asjaõigusseaduse § 77 lg-st 2, otsustab kohus asja jagamise viisi hageja nõudel. AÕS § 77 lg 2 võimaldab kohtul kaasomandi lõpetamist hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei ole õnnestunud. Võttes arvesse poolte lahutust 15.11.2010, kinnistule seatud keelumärget ja mitmeid hüpoteeke, saab hageja võimaluse kostja 1 vastu eksisteerivat nõuet realiseerida üksnes kostjale kuuluva vara arvel. Selleks peab hageja vajalikuks kostjate ühisvara jagamist selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Sel juhul saab kohtutäituri kaudu enampakkumisel laekuva raha arvel täita ka kostja 1 kohustuse hagejale, kui muud kinnisasjal lasuvad kolmandate isikute õigused seda võimaldavad. Edasine menetlus 1.1 Menetluse vorm Juhindudes TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab hageja, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega. 1.2 Menetlusdokumentide kättetoimetamine TsMS § 393 lg 1 kohaselt peab kohus teatama hagiavalduse menetlusse võtmisest viivitamatult menetlusosalistele, toimetades hagiavalduse ärakirja koos lisadega kostjale kätte. TsMS § 306 lg 1 järgi loetakse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks dokumendi üleandmist saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. 3
(5)Varasemast praktikast on ilmnenud, et kostjale ei õnnestu tema poolt teatatud aadressil posti kätte toimetada. Seetõttu palub hageja hagi materjalide kättetoimetamise nurjumisel üldlevinud viisil rakendada muid TsMS
- ja
- peatükis ettenähtud võimalusi. 1.3 Tagaseljaotsuse tegemise taotlus TsMS § xx7 lg 2 alusel taotleb hageja juhuks, kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata, hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 1741 lg-st 3 tulenevalt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemise määrata kindlaks kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, võimaldades hagejale eelnevalt oma menetluskulude nimekirja esitamist. 1.4 Hagihind ja menetluskulud TsMS § 126 lg 21 kohaselt on ühisvara jagamise hagi hing 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Eeldatakse, ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 poolest ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse. EkspressKinnisvara portaalis on müügis krunt koos remonti vajava majaga (43,6m2) samas Xxxxxxxx külas, Xxxxx vallas, Xxxxxxxxxl suurusega 827 m2 hinnaga 17 256,15 eurot (http://www.ekspresskinnisvara.ee/est/objekt/?id=215444). Kuivõrd kinnistu on olnud müügis kuid, ei ole ilmselt sellise hinnaga sellele ostjat võimalik leida. Eelnevast lähtuvalt võib kostjate vara väärtuseks hinnaga 13 000 eurot, kuna neile kuulub kinnistu pindalaga 749 m2 ning ka sellel paiknev hoone vajab remonti. Hagi hind 6500 eurost ehk poolest vara väärtusest, millest 1/10 ehk hagi hind on 650 eurot. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 56 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnalt RLS lisas 1 sätestatud määra alusel, millest tulenevalt tasus hageja hagilt riigilõivu 127,82 eurot (lisa 4). Hageja taotleb, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märgitakse vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ka kohustus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust hageja palub oma hagis p a l u n: 1.Jagada T.G. ning K.P.’i ühisvara hulka kuuluv kinnistu Xxxxxxx xx, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx, reg.osa nr xxxxxxx, selliselt, et müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada võrdselt kaasomanike vahel;
- Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostja väited Kostjad sisuliselt hagile vastu ei vaidle. Kostja II on nõus avaliku enampakkumisega, millise seisukoha avaldas kohtuistungil. Kostja I tema vastu esitatud hagile vastuväiteid ei esitanud, pakkus hagejale kompromissi (tl. 34). Hagejale pakutud kompromiss ei sobinud (tl. 42). 4
(5)Kohtu järeldused. Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid nende kogumis järeldab, et hagi on seaduslik ja põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Kostjad sisuliselt hagi ei vaidlusta. Kostja II on nõus avaliku enampakkumisega, millise seisukoha avaldas kohtuistungil. Kostja I tema vastu esitatud hagile vastuväiteid ei esitanud, pakkus hagejale kompromissi (tl. 34). Hagejale pakutud kompromiss ei sobinud (tl. 42). Hageja kinnitas kohtule, et kuna tegelik võlgnik on kostja 1 püüab ta nimetaud kostja suhtes jõustunud kohtuotsuse täitmisele pöörata kostja viibimiskohas Soomes ja käesoleva kohtuotsuse koheselt täitmisele pööramist ei soovi. Vastavalt 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) rakendussätetele, kohaldatakse enne seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele suhetele varaühisuse kohta sätestatut (§ 211). PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Analoogselt loeti ka enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt abielu ajal omandatud vara abikaasade ühisvaraks. Seega kuulub 2002.a omandatud kinnisasi asukohaga Xxxxxxx xx, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Xxxxxxxxx kostjate ühisomandisse. Tuginedes kohtutäituri andmetele, puudub hagejal info, et kostjad oleksid varalistes õigustes teisiti kokku leppinud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 14 lg 1 välistab sissenõude pööramise abikaasade ühisvarale, kui täitedokument ei kohusta mõlemat abikaasat. Sama sätte lõige 2 võimaldab sissenõudjal nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagejale ei ole teada, kas kostjalt 1 sissenõutav võlg on võetud perekonna huvides või mitte. Seetõttu lähtub hageja eeldusest, et tegemist on lahuskohustusega, mille eest vastavalt PKS § 33 lg-le 3 vastutab võlgnik oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Nimetatud säte annab võlausaldajale õiguse nõuda ühisvara jagamist, kui lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Seoses kostjatevahelise abielu lahutamisega lõppes varaühisus vastavalt PKS § 36 p-le 3 hiljemalt 15.11.2010. Kostjate ühisomandis olnud vara tuleb PKS § 37 lg 3 alusel jagada kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Lähtudes asjaõigusseaduse § 77 lg-st 2, otsustab kohus asja jagamise viisi hageja nõudel. AÕS § 77 lg 2 võimaldab kohtul kaasomandi lõpetamist hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei ole õnnestunud. Võttes arvesse poolte lahutust 15.11.2010, kinnistule seatud keelumärget ja mitmeid hüpoteeke, saab hageja võimaluse kostja 1 vastu eksisteerivat nõuet realiseerida üksnes kostjale kuuluva vara arvel. Selleks peab hageja vajalikuks kostjate ühisvara jagamist selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Sel juhul saab kohtutäituri kaudu enampakkumisel laekuva raha arvel täita ka kostja 1 kohustuse hagejale, kui muud kinnisasjal lasuvad kolmandate isikute õigused seda võimaldavad. Menetluskulud tuleb vastavalt TSMS § 162 lg. 1 jätta kostjate kanda. Rein Pokk Kohtunik 5
(5)