R.J võib 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada tagaselja-otsuse peale kaja, kui hagile vastamata jätmiseks oli mõjuva põhjus (
Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (
Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
MENETLUS P.J esitas 18.02.2011.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse R.J vastu elatise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tsiviilasi nr 2-11-1934 ÕIGUSLIKUD ALUSED Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel lapse vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, elatist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 mõtte kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda muuhulgas ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selles, et kostja ei ole laps P.J isana lapsele ülalpidamist andnud; et kostja ei ole last ka muul viisil toetanud; et lapsel on diagnoositud arengupeetus ning seetõttu ei ole teda võimalik panna tavalasteaeda ning et lapse ülalpidamiskulud kuus on 445.38 €, on hagi lapsele ülalpidamise saamiseks hagiavalduses nõutud ulatuses ja tagasiulatuvalt alates 18.02.2010.a (mitte 01.01.2010.a nagu hagiavalduses märgitud) õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lapse ülalpidamiseks antav igakuine elatusraha tuleb maksta lapse seadusliku esindaja (lapse eestkostja) ja last tegelikult hooldava isiku T.H arvelduskontole. Ülalpidamise saamine on asjaolusid arvestades arengupeetusega lapse mõistlike ja vajalike kulude kandmiseks hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.