lg 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega.
lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida kompromissi, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis võiks olla aluseks kompromissi kinnitamata jätmisel. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohtule esitatud kompromiss kujutab endast sisulist kokkulepet vaidlusaluse kaasomandi kasutamise küsimustes, see on konkreetne, üheselt arusaadav ja täidetav. Menetlusosalised kinnitasid kompromissiga, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et
kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Menetlusosalised on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetluse lõpetamise määrusele edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et
lg 4 alusel saab määrusele määruskaebuse esitamise õiguse kokkuleppe alusel välistada. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmises. Seega jätab kohus nende menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist temale pooles osas. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb
lg 6 alusel kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Ü. Raag Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.