Obsah (5)

§ 28§ 29§ 30§ 23§ 150

Tsiviilasi nr 2-11-1393 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht 04.märtsil 2011. a, Jõgeval Ts

§ 28tähenduses.

2 Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Puhu Kaubandus OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Axxx Kxxxxx avalduses toodu juurde. Ettevõte ei tegutse enam 2010.aastast, kuna rendilepingud öeldi üles, sest rent oli maksmata. Töölepingud on lõpetatud, palgalisi oli parematel aegadel kuni

1. Kaks töötajat on lapsehoolduspuhkusel ja neile tuleb töötukassast raha taotleda ja töölepingud lõpetada. Omakapitali puudujääk on olnud aastast
2. A.Kxxxxx avaldas, et ettevõte on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõttel puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks ja juhatuse liige peab õigeks pankrotimenetlus raugetada. Ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde ja tegi ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Kohus selgitas ajutise halduri tasu hüvitamist. Kohtu seisukohad: Võlgniku põhitegevus on olnud toitlustamine, on olnud ka lisategevusalad(tl.7). Lepingud on lõpetatud ja muud majandustegevust võlgnikul ei toimu. Puudub vara omaniku tahe investeerida ettevõtte tegevus jätkamiseks. Kohtule esitatud ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 22376,05 euro ulatuses ja vara 0 euro väärtuses. Võlgnik on välja toonud ka bilansivälised kohustused. Võlgnikul puudub praeguses olukorras reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse. Võlad Maksu- ja Tolliametile kannavad igapäevast intressi, misläbi suurenevad Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on konkurentsi suurenemine suure kaubanduskettide tuleku näol lähikonda ja väike osakapital, mis ei võimalda laienemist. Maksejõuetuse pöördumatusele on mõju avaldanud ka üldine majanduslangus, mis nõudis kulude piiramist, kuid äriühingu töötajad ei ole nõustunud palga kärpimisega. Tegemist on olukorraga, milles puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlgnikul ei ole muid tegevuskohti ja ta ei ole muudel aladel tegutsenud. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29lg.1 alusel nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu ei põhjendatud aluseid.

Juhatuse liige on teadlik vajadusest katta ajutise halduri tasu või kulud. 3 Kohus teavitas võlgniku pankrotimenetlusest võlausaldajat Maksu- ja Tolliametit, tehes võlausaldajale ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, sellega on täidetud

§ 30nõuded.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Osaühingu Puhu Kaubandus pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 5 kohaselt: kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

§ 29

lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnikettevõte likvideerida ja esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldus võlgniku töötajatel saadaolevate summade saamiseks. Kohus määrab ajutise halduri ettepanekul ettevõtte dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Axxx Kxxxxx. Menetluskulude jaotus

§ 23

lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 150

lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades, et võlgnikul peaks olema olemas vara vähemalt äriühingu osamakse väärtuses, määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulutused kaetakse võlgniku vahenditest ja puudujäävas osas jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku juhatuse liikme kanda. Pankrotimenetluse kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik Ü.Raag 4