KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar, Kohtuistungisekretär Merje Raudla Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011.a. Kuressaare Kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-1217 Tsiviilasi E K hagi ˇA K vastu abielu lahutamiseks kinnisel istungil
- veebruaril 2011.a. Hageja: E K, Menetlusosalised ja nende Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld, Tallinna esindajad tn.11, 93819 Kuressaare, tel. 4533625, e-post kersti@tt.ee Kostja: ˇA K , Resolutsioon : Juhindudes PerekS §-dest 63,65,67; Nimeseadus § 11 lg 1, lg 2 p 2 ja TsMS § 434-436, 632 kohus otsustas :
- Lahutada E K’ i ja ˇA K’ i abielu, milline on registreeritud
- veebruaril 1987.a. Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kˇA nr
- Jätta peale lahutust ˇA K’ i perekonnanimeks „ K“.
- Kohtukulud jätta neid teinud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu registreeriti
- veebruaril 1987.a. Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kˇA nr
- Pooltel on kolm ühist last . Lapsed kõik on tänaseks täisealised. 1
(2)Hageja taotleb abielulahutust põhjusel, et abieluline kooselu kostjaga on lõppenud alates 2005.a., millisest ajast elavad nad kostjaga lahus. Hageja ja kostja on seega elanud lahus juba viis aastat, poolte abielusuhe on pöördumatult lõppenud. Hageja on loonud uue perekonna, uuest kooselust on sündinud 2004.a. tütar ja ta ei soovi kooselu kostjaga taastada. Sellele vaatamata ei ole õnnestunud abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuosakonnas abielu lahutada kuna kostja ei nõustu hagejaga koos vastavat ühist kirjalikku avaldust esitama. Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja abielu lahutamist Perekonnaseaduse § 65 alusel kohtus. Hageja ja kostja on abielu kestel soetatud ühisvara jaganud notariaalselt tõestatud kokkuleppega, seega vaidlus ühisvara jagamise osas puudub. Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas kohtule kirjalikult, et tema hagile vastu ei vaidle. Kostja on nõus abielulahutusega. Kostja selgituste kohaselt on ta E Kiga eelnevalt kokkuleppinud, et ta valib toimetamiseks sellise protseduuri, milles tema ei peaks kohal olema. Kokkuleppes lähtusid nad sellest, et uus perekonnaseadus sellist menetlust võimaldablahutada abielu ühepoolselt, kui abikaasad on elanud lahus rohkem kui kaks aastat. Kostja soovib, et asi lahendataks ilma tema osavõtuta. Lahutuse korral jääks temale perekonnanimeks „K“. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (edaspidi PerekS) § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ja seda juhul, kui abikaasad vaidlevad abielulahutamise või lahutamisega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PerekS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PerekS § 66 alusel abielu lõppeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. Hageja E K ja kostja ˇA K on kohtule kinnitanud, et nad elavad eraldi alates 2005.aastast, hagejal on uus perekond. Kostja ei ole nõustunud abielulahutusega perekonnaseisuosakonnas, kuhu avalduse esitamiseks peavad mõlemad pooled kohale minema. Pooled on kinnitanud, et nende kooselu ei ole taastatav, nende eraldi elamine on kestnud üle kahe aasta, milline asjaolu üksinda on PerekS § 67 lg2 kohaselt aluseks eeldusele, et hageja ja kostja abielusuhted on lõppenud. Hageja ja kostja mõlemad on väljendanud soovi ja nõusolekut lahutuseks ja kohtul ei ole alust arvata, et nende kooselu oleks taastatav. Nad on eraldi elanud juba üle kahe aasta. Eeltoodu annab alust kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Muid vaidlusi poolte vahel seonduvalt lahutusega ei ole, ühised lapsed on juba täisealised. Menetluskulud tuleb jätta neid teinud poole enda kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 2
(2)