2-12-46693 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2013 Põlva Tsiviilasja number 2-12-46693 Tsiviilasi L. O. A. M. 1787,92 euro väljamõistmiseks Me

§ 3111lg 4 ja 5 alusel 18.02.2013 ning L.

O. esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 04.03.

1. L. O. esitanud kohtu nõutud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust ning ei tasunud täiendavat riigilõivu. 11.03.2013 esitas L. O. esindaja juhatuse liige M. xxxx taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks seoses esindaja muutmisega ning ta lubas esitada nõude põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuda riigilõivu hiljemalt 28.03.
2. Kohus leiab, et hageja taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 64

lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

§ 67

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Nimelt sätestab

§ 487

lg 1, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Seega saaks hageja taotleda kohtult seaduses sätestatud tähtaja ennistamist mõjuva põhjuse tõttu. Hageja esitatud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud. Hageja on menetlustähtaja pikendamise taotluse esitanud peale kohtu määratud tähtaja mööda laskmist. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks tal takistanud Tartu Maakohtu 11.02.2013 määruse täitmist hiljemalt 04.03.2013. Hageja taotleb puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist seoses esindaja muutmisega, kuid hageja pole märkinud, miks ta ei saanud esindaja muutmise tõttu esitada kohtu nõutud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust ning tasuda täiendavat riigilõivu. Juriidilise isiku esindaja muutmine pole üldjuhul mõjuv põhjus menetlustähtaja ületamiseks, sest juriidiline isik peab korraldama oma tegevuse sellisel viisil, et esindaja muutmise korral oleks tal võimalik esitada kohtule avaldused menetlustähtaegu järgides. 2

§ 3401

lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 147

lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

§ 487

lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kuna hageja ei ole esitanud nõude põhjendusi õigel ajal ja jätnud tasumata ka täiendava riigilõivu tasunud ning puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks, siis tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest

§ 3401

lg 2 esimene lause, § 147 lg 5 ja § 487 lg 3 alusel ning see tagastada

§ 372lg 4 teise lause alusel esitajale.

Vastavalt

§ 372

lg-le 6 loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohtul ei ole võimalik hagi menetlusse võtta, siis jäävad menetluskulud hageja kanda vastavalt

§ 168lg-le 1. /digitaalselt allkirjastatud/ Lembit Käis kohtunik 3