Obsah (6)

§ 100§ 75§ 97§ 102§ 99§ 101

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 28. mai 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-4798 Hagi ese R Ti hagi

§ 100lg4).

1. R Ti seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on AT
2. Elatise on kostja kohustatud maksma ATi arveldusarvele nr. 1101221693 Swedbank . Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ elasid hageja ja kostja koos 2001-2002.a. . XXXX sündis kooselust poeg R T. Aastal XXXXX.a. poolte kooselu lõppes. Poja isa M M külastas aeg-ajalt poega 2004 aastani, pärast seda kontaktid puudusid. Poega kostja enam vaatamas ei käinud. Hageja on veendunud, et R Ti bioloogiline isa on M M, kui kuna ta ei läinud koos hagejaga a Vallavalitsusse sünnitunnistuse väljastamisele, märgiti R T sünnitunnistusele isana M hageja ütluse põhjal. R T elab ja on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja oma last rahaliselt ei ole toetanud. Eeltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 101 ja § 94 palub hageja:
3. Mõista välja M M'ilt ATi kasuks alaealise R Ti kasvatamiseks elatisraha igakuiselt 145.- eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni R Ti täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni;
4. Kohtukulud välja mõista kostjalt. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidles hagile vastu. Kuna arvab, et ei ole lapse isa, siis ei tunnista elatise nõuet. Peale DNA ekspertiisi vaidles vastu elatise suurusele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Poolte ühine laps R T, elab ema AT juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse põlvnemist ei tunnistanud ja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud. Kohtu määratud DNA ekspertiis tuvastas lapse põlvnemise kostjast. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt summas 145 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Perekonnaseadus (

).

§ 75

lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.

§ 97p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps R T ja AT on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud.

§ 102

lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela lapsega koos.

§ 99

lg.1 järgi ülalpidamise ulatus lk 3 määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2012.a. on 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Kostja on võtnud õigeks, et ei ole täitnud oma lapse ülalpidamisekohustust ja leiab, et nõutud suuruses elatise maksmine on tema jaoks raske. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kostja väitel maksab ta elatist veel kolmele lapsele, kuid ei ole elatise maksmist tõendanud. Kostja on töövõimeline isik, kes peab tegema kõik endast oleneva, et oma lapsi ülal pidada. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Üldjuhul saab elatusraha nõuda alates hagi kohule esitamisest s.o. alates 11. 01. 2013.a. nagu on seda ka hagis taotletud. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja mõistab elatise välja hageja nõutud suuruses. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder