Obsah (8)

§ 100§ 97§ 101§ 108§ 116§ 75§ 102§ 99

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 31. mai 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-4571 Hagi ese T La hagi

§ 100lg4) iga kuu 11.

kuupäevaks.

1. T La seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on X L.
2. Elatise on kostja kohustatud maksma X La arveldusarvele märkides makse selgitusse „elatis“. Elatise käsutamise õigus anda hageja seaduslikule esindajale X Lale (L). Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. lk 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ hageja T L sündis oma ema X Si (S) ja isa T La (L) kooselust. Hageja sünni kohta on Saare Maavalitsuse poolt antud (vt lisa 1). Hageja vanemad . Saare Maavalitsus andis välja abielutunnistuse mille kohaselt on hageja ema perekonnanimi pärast abiellumist L (vt lisa 2). Hageja vanemate kooselu lõppes
3. aasta novembris. Aasta elasid hageja vanemad sama korteri erinevates tubades, mõnda aega elas kostja Kärlal oma ema juures.
4. novembril
5. A. kolis kostja T L oma perekonna juurest elamast sama korterelamu
6. korterisse uue elukaaslase A V V) juurde. Kostja ei ole perekonna juures elades perekonda rahaliselt toetanud ega hagejale ülalpidamist andnud. Kogu ülalpidamise hagejale on kogu tema elu jooksul andnud hageja seaduslik esindaja X L. Asjaolu, et kostja ei ole kohtuvälise kokkuleppe alusel nõus hageja ülalpidamiseks elatist maksma tõendab asjaolu, et kostja esitas talle tsiviilasjas nr 2-12-28184-2 talle
7. juulil
8. A. tehtud makseettepanekule vastuväite (vt lisa 3). Hageja on praegu nelja-aastane. Tal puudub vara ja iseseisev sissetulek. Hageja elab käesoleval ajal kahekesi oma ema X Laga D POÜ-le kuuluvas korteris. Hageja ema töötab D POÜ-s lüpsja-operaatorina. Hageja isa T L elab oma uue elukaaslasega D POÜ-le kuuluvas korteris. Hageja isa töötab D POÜ-s mullikatalitajana.
9. Hagi õiguslik alus Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. jaanuaril
2. a jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 169
3. detsembrist
4. a, millega kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 290 eurot kuus. Seega ei võinud ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus olla väiksem kui 145 eurot kuus. Alates
5. jaanuarist
6. a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär 320 eurot. Seega ei või ühele alaealisele lapsele makstava elatise suurus olla väiksem kui 160 eurot kuus. lk 3 Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et ta suudab hageja vajadused rahuldada, kui kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist Perekonnaseaduses kehtestatud alammääras, so 160 eurot kuus. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-7-05 lahendi p-s 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
7. Elatise nõue 4.
8. Hageja esitab kostja vastu nõude temalt ülalpidamise saamiseks ja igakuulise elatise väljamõistmiseks summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi kohtule esitamisest
9. jaanuaril
10. a kuni hageja täisealiseks saamiseni a või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 4.2.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nagu eelpool on märgitud, lahkus kostja hageja ja hageja seadusliku esindaja juurest elamast

1. aasta novembris. Kostja ei ole nii hagejaga ühes perekonnas elamise ajal kui pärast lahkumist perekonna juurest hagejale ülalpidamist andnud ega elatist maksnud. Seega esitab hageja kostja vastu ka tagasiulatuva elatise nõude elatise saamiseks alates
2. jaanuarist
3. a kuni
4. jaanuarini
5. a summas 1755 (11 x 145 eur + 160 eur) eurot. Kostja ülalpidamisel ei ole alaealisi lapsi. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt on kostjal eelnevatest kooseludest/ abieludest kuus täisealist last. Hageja emal on lisaks hagejale kaks täisealist poega. Hageja ema arvele laekub igas kuus lisaks töötasule Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 19,18 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja :
6. Mõista T Lalt (L), tema alaealise poja T La (L), ülalpidamiseks välja igakuuline elatis summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi kohtule esitamisest
7. jaanuaril
8. a kuni T La täisealiseks saamiseni a või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja elatis tagasiulatuvalt summas 1755 eurot alates
9. jaanuarist
10. a kuni hagi kohtule esitamiseni
11. jaanuaril
12. a.
13. Kohustada T La (L) kandma elatis T La ülalpidamiseks tema ema X La arvelduskontole nr pangas iga kuu
14. kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis“. Elatise käsutamise õigus anda hageja seaduslikule esindajale X Lale (L).
15. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. lk 4
16. mail 2013 esitas hageja hagi täienduse, millega vähendas haginõuet. Esitatud avalduse kohaselt ei ole hagejal ja kostjal vaidlust selle üle, et kostja lahkus perekonna juurest elamast uue elukaaslase juurde
17. a novembri lõpus. Edasiste vaidluste vältimiseks vähendab hageja tagasiulatuvat elatise nõuet ja nõuab elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku
18. november
19. a kuni hagi kohtule esitamiseni
20. jaanuaril
21. a. eest summas 305 eurot (145 + 160). Seega on lõplik haginõue järgmine:
22. Mõista T Lalt (L), tema alaealise poja T La (L), , ülalpidamiseks välja igakuuline elatis summas 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagi kohtule esitamisest
23. jaanuaril
24. a kuni T La täisealiseks saamiseni a või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja elatis tagasiulatuvalt summas 305 eurot alates
25. novembrist
26. a kuni hagi kohtule esitamiseni
27. jaanuaril
28. a.
29. Kohustada T La (L) kandma elatis T La ülalpidamiseks tema ema X La arvelduskontole pangas iga kuu
30. kuupäevaks märkides makse selgitusse „elatis". Elatise käsutamise õigus anda hageja seaduslikule esindajale X Lale (L).
31. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 22/ vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 160 eurot. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud tagasiulatuva elatisenõudega, summas 1755 eurot ja vaidleb sellele osaliselt vastu. Kostja seisukoht ja põhjendused Olles tutvunud hagiga ning selle aluseks olevate asjaoludega, tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 160 eurot. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud tagasiulatuva elatisenõudega, summas 1755 eurot ja vaidleb sellele osaliselt vastu. Perekonnaseaduse (edaspidi

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja väide, et hageja vanemate kooselu lõppes 2011.a. detsembris ei vasta tõele. Kostja selgitab, et kolis hageja perekonna juurest ära 2012.a. novembri lõpus, sellele eelneval ajal elas kostja hagejaga koos ja osales tema ülalpidamises. lk 5 Hageja väide, et kostja ei ole hagejaga ühes perekonnas elamise ajal perekonda rahaliselt toetanud ega hagejale ülalpidamist andnud ning kogu ülalpidamise hagejale on kogu tema elu jooksul andnud hageja ema X L on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja seaduslik esindaja X L töötas ajal kui kostja elas hageja perekonna juures ja töötab praegu, kostjaga samas ettevõttes. Kostjale teadaolevalt ei võimaldanud hageja igakuine sissetulek kogu perekonna ülalpidamist ning väide, et hageja ülalpidamine oli terves ulatuses hageja seadusliku esindaja X La kanda ei olnud võimalik ja ei vasta tõele. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelise kooselu ajal oli kulude tasumine jaotatud selliselt, et X La töötasust võttis tööandja automaatselt maha eluaseme üüri, elektri ja vee. Korter kuulus tööandjale ja üürileping oli sõlmitud X La nimele. Kostja varustas peret toidu, küttepuudega, hageja riietega, -mänguasjadega ning tasus ülejäänud elamiseks vajalikud kulutused. Toiduks vajalikud aiasaadused (kartul, porgand, kurk, kaalikas, peet, sibul, tomat jm) kasvatas kostja oma ema juures oleval aiamaal ning küttepuud sai kostja oma emale kuuluvast metsast. Kostja osales abikaasa ja hageja isana igapäevaselt hageja ja perekonna ülalpidamises. Kostja lisab hagi vastusele pangakonto väljavõtte (Lisa 1), kuid nendib, et ei osanud oma tegevustes olla ettenägelik ja arveldas sularahas, kuna see oli kostjale harjumuspärasem. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole kohtuvälise kokkuleppe alusel nõus hageja ülalpidamiseks elatist maksma, kuivõrd kostja esitas tsiviilasjas nr 2-12-28184-2 talle 30. juulil 2012.a esitatud makseettepanekule vastuväite. Kostja märgib, et esitas vastuväite maksekäsukiirmenetlusele seetõttu, et hageja seaduslik esindaja X L esitas elatise nõude maksekäsukiirmenetluses ajal mil kostja toetas hageja ülalpidamist ja elas hageja T Laga koos. Elatise nõue maksekäsukiirmenetluses ei olnud põhjendatud, kostja panustas nii materiaalselt kui oma igapäevase tegevusega hageja ülalpidamist ja osales hageja kasvatamises. Hageja seaduslik esindaja X L soovis kostjale põhjustada lisa probleeme ja sekeldusi, mõtlemata nende tagajärgedele. Kostja ja hageja seadusliku esindaja X La suhted olid juba maksekäsukiirmenetluse esitamise ajal keerulised. Hageja seaduslik esindaja X L kasutas kostja suhtes vaimset ja emotsionaalset vägivalda. Manipuleerides hageja tunnetega kostja vastu, keelates hagejal kostjaga väljaspool kodu ühist aega veeta, aegajalt jättis ta kostja kodu ukse taha, takistades tal koju sisenemist. Mille tõttu ei jäänud kostjal üle muud kui minna ööbima kas ema või töö juurde. X L hävitas kostja poolt hagejale viidud asju jm. Lisaks terroriseeris X L nii kostjat kui kostja sugulasi telefonikõnede ja sõnumitega, mis sisaldasid ebatsensuurseid väljendeid. Hageja seaduslik esindaja X L tegi kõik selleks, et hageja perekonna kooselu lahku ajada. Hageja seadusliku esindaja X La närvikava ja tema käitumine on ettearvamatu. Vajadusel saavad tema sellist käitumist tunnistada majanaabrid, kes on pealt näinud hageja seadusliku esindaja X La mitmeid tülisid kostjaga kui ka tülisid võõraste inimestega ja lastega. Viimase tõttu on X Lale ka politsei kutsutud. Peale kostja perekonna juurest väljakolimist on hageja seaduslik esindaja takistanud kostjal osaleda lapse kasvatamises, ta keeldub kostja poolt pakutud abi vastu võtmast ning ei võimalda kostjal lapsega suhelda. Kostja teavitab, et ei soovi esitada vastuhagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Lisaks teavitab kostja kohut sidevahendi muutusest ning esitab kohtule uue meiliaadressi, milleks on ja kuhu palub edaspidiselt menetlusdokumendid edastada. lk 6 Kostja märgib, et ta ei nõustu tasuma hageja menetluskulusid. Kostja on hageja seaduslikule esindajale X Lale korduvalt pakkunud mõistlikke kokkuleppeid, kuid X L on nendest keeldunud. Tulenevalt sellest on kostja seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 168). Kostja leiab, et antud asja on võimalik lahendada kompromissiga. Juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet, siis kasutab kostja oma õigust esitada taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kes saavad tunnistada kostja kirjalikus vastuses hagile esitatud fakte. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 116

lõikest 2,

§ 97

punktist 1,

§ 100lõikest 2, Ts

MS § 168 lõikest 3, § 206 lõikest 2 ja § 430 lõikest 1 palub kostja:

1. jätta menetluskulud hageja kanda.
2. lõpetada menetlus kompromissi sõlmimisega, milles lepitakse kokku, et kostja tasub hagejale: 1) igakuiselt elatist 160 eurot alates hagi kohtule esitamisest
3. jaanuarist
4. a. kuni T La täisealiseks saamiseni a või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 2) elatist tagasiulatuvalt alates
5. detsembrist
6. a. kuni
7. jaanuarini
8. a. summas 139,10 eurot, mis on pool
9. a. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja palub tagasiulatuv elatise summa ajatada. Nõustun kandma elatise T La ülalpidamiseks tema ema X La arvelduskontole KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et poolte kooselu lõppes novembris
10. Poolte ühine laps T L, elab ema X La juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt summas 160 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Perekonnaseadus (

).

§ 75

lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.

§ 97p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps T L ja X L on hageja seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud.

§ 102lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest.

lk 7

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela lapsega koos.

§ 99

lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2012.a. on 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Alates 01. 01. 2013 on elatise minimaalmäär 160 eurot. Kostja on võtnud õigeks hageja nõude elatisele 160 eurot kuus alates hagi esitamisest.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates

1. novembrist 2012 kuni
2. jaanuarini 2013 summas 305 eurot, mis arvestades kehtivat elatise minimaalmäära on põhjendatud (145+160= 305 €) ja kuulub rahuldamisele. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtunik: Külli Mõlder