Obsah (7)

§ 100§ 96§ 97§ 99§ 101§ 75§ 102

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 05. juuni 2013 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Hagi ese Menetlusosalised

§ 100lg.

4), so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

1. H R ja H R seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on M T. lk 2
2. Elatis tuleb tasuda H R ja H R seadusliku esindaja M T kontole Menetluskulud Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 51/ paluvad hagejad, juhindudes perekonnaseaduse § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, 2 ja 4, § 101 lg 1 ja 2 ning TsMS § 162 lg 1 kohtul:
3. Välja mõista I Rlt (R) (isikukood XXXXXXXXXXXXXXX) H R (isikukood XXXXXXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (2012 aastal 145 eurot ja alates 01.01.2013 160 eurot) alates
4. novembrist 2012 kuni H R täisealiseks saamiseni
5. Välja mõista I Rlt (R) (isikukood XXXXXXXXXXXXXXX) H R (isikukood XXXXXXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (2012 aastal 145 eurot ja alates 01.01.2013 160 eurot) alates
6. novembrist 2012 kuni H R täisealiseks saamiseni
7. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
8. Elatis tuleb tasuda H R ja H R seadusliku esindaja M T kontole nr 17001429453 Nordea Pank.
9. Jätta menetluskulud kostja kanda. II. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, hagi õiguslik alus M T ja I R (edaspidi kostja) kooselust sündis tütar H R (edaspidi hageja 1) ja 3 H R (edaspidi hageja 2) (lisa 1). Kuni 2011 aasta jaanuarini elas pere koos XX. Alates jaanuarist 2011 kolisid hagejad koos emaga elama Kuressaarde ja on alates sellest ajast ka täielikult ema ülalpidamisel (lisa 2). Kostja hagejate ülalpidamisest osa ei võta ega täida enda ülalpidamiskohustust. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja nõustunud hagejaid vabatahtlikult ülal pidama.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja hagejatega koos ei ela. lk 3

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 12.detsembri 2011. a määruse nr 169 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi oli hagi esitamise ajal töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 290 eurot ning Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2013 määrusega nr 6 kehtestati tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 töötasu alammääraks 320 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Eeltoodust tulenevalt on hagejad seisukohal, et kostjal tuleb kummagi hageja ülalpidamiseks tasuda elatist kuu töötasu alammäärast pool, s.o kuni 31.detsembrini 2012 145 eurot kuus ning alates 01.jaanuarist 2013 160 eurot kuus. Riigikohtu 17.05.2011 lahendis nr 3-2-1-33-11 p 13 on kolleegium märkinud, et elatisehagi esitamisel lapse nimel tuleks hagis märkida, kuidas, mh kelle kontole väljamõistetav elatis tuleks tasuda.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad kohtul määrata, et iga järgmise kuu elatis tuleb kostjal tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval tasudes selle seadusliku esindaja M T kontole . Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda.

2. 2013 esitatud seisukohas teatavad, hagejad et nad jäävad esitatud nõude juurde ja seda alljärgnevatel põhjendustel.
3. Kostja ei ole enda vastuses esile toonud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks väita, et käesoleval juhul esineks mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg-s 1 nimetatud määra.

Hagejad on seisukohal, et tulenevalt perekonnaseaduse mõttest, võib kohus elatise suurust vähendada alla

§ 101lg-s 1 nimetatud määra üksnes väga erandlikel juhtudel.

Asjaolust, et kostja ema tasub hagejate seadusliku esindaja, mitte hagejate õppelaenu, ei ole võimalik järeldada, et esineb alus elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Sisuliselt soovib kostja tasaarvestada kostja ema nõuet hagejate seadusliku esindaja vastu. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei ole aga võimalik ülalpidamise nõude tasaarvestus.

1. Hagejad on endiselt seisukohal, et elatis tuleb välja mõista alates 29.11.
2. Kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et kostja või kostja korraldusel keegi teine oleks hagejate ülalpidamisel osalenud alates
3. november 2012 – aprill 2013 ei hagiavalduses nõutud määras ega ka väiksemas ulatuses. Seetõttu ei saa hagejad nõustuda ka kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleks elatis välja mõista alates aprillist
4. lk 4 KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 68/ vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja võtab hagi õigeks, kuid ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid hageja esitatud ulatuses. Hageja väited, et
5. aasta jaanuarist on lapsed olnud tema täielikul ülalpidamisel ja kostja ei ole nende ülalpidamisest üldse osa võtnud, ei ole kostja arvates tõesed. Kostja korraldas hageja ja laste kolimise ja nende erinevates elukohtades üüride ja muude teenuste eest tasumise kuni nende aadressilt XXX väljakolimiseni. Samuti saatis vastavalt võimalustele raha hageja ja tütre H kontodele. Samal ajal halvenes kostja enda majanduslik seis seoses firma tegevuse lõppemisega ja raskustega töö leidmisel. Kuna tema pangakontod olid blokeeritud, siis sellega on seletatav rahaliste ülekannete tegemine erinevate isikute kontodelt, kontoväljavõtted, mis tõendavad ülekannete toimumist on lisatud vastusele. Nendest on näha ka, et alates
6. aasta sügisest maksab hageja õppelaenu ,,07-162114-OL M T" tagasi igakuuliselt riigile summas 32.21 EUR ja Swedbankile summas 20.94 EUR kostja ema . M.R on küll hageja õppelaenu käendaja, kuid ettepanekule maksegraafiku sisseseadmiseks hageja isegi ei reageerinud. Ajavahemikus 01.01.2011 kuni 25.03.2013 on üle kantud erinevatelt arvetelt hageja ja laste eluaseme üüride ja muude teenuste eest 4334.40 EUR, Hle 475 EUR, hagejale 3476 EUR ja õppelaenu katteks 318.88 EUR. Kokku on üle kantud 8604.28 EUR. Sellest M T kontodele kokku 3476 EUR.
7. aasta
8. märtsil tuli vanem tütar H Rse kostja juurde. H asus õppima Gümnaasiumi ja oli R kuni kooliaasta lõpuni, seega minu ülalpidamisel. Peale Rse saabumist diagnoositi Hl diabeet, mistõttu ta oli Tallinnas haiglas. Haigusega seoses vormistati talle sotsiaaltoetust, mida ta tänaseni ka saab. Kui suur see toetus on ja kelle kontole see kantakse, seda kostja ei tea. Arvestades kõige eelnevaga soovib kostja, et elatisraha mõistetaks välja alates aprillist
9. Kostja on nõus maksma kummalegi lapsele elatisraha kuus 100 EUR seetõttu, et ema makstud hageja õppelaenu maksab kostja emale tagasi, see on 53.15 EUR kuus riigile kuni 10.08.2018, Swedbankile kuni 11.10.
10. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. Kostja oma vastuses väljendas kahetsust, et ei ole seni olnud võimalik saavutada hagejaga ei kompromissi ega kokkulepet. Asja lahendamisel on kostja nõus kompromissi või muu kokkuleppega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et M T ja I R (edaspidi kostja) kooselust sündis tütar H R (edaspidi hageja 1) ja tütar H R (edaspidi hageja 2) . Poolte kooselu lõppes jaanuaris
11. Poolte ühised lapsed elavad ema juures ja on tema ülalpidamisel. lk 5 Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
12. novembrist 2012 elatise minimaalmääras kuni laste täisealiseks saamiseni, H R kasuks kuni
13. aprillini 2015 ja H R kasuks kuni
14. juulini
15. Perekonnaseadus (

).

§ 75

lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.

§ 97p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealised lapsed H ja H R ja M T on hagejate seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt tasunud.

§ 102lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest.

Kostja on esitanud rea kontode väljavõtteid, millega väidetavalt tõendab ülalpidamiskohustuse täitmist/t.l. 70-107/ alates

2. 2011 kuni
5. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud väljavõtetega tõendanud elatise maksmist lastele alates
6. novembrist 2012 seaduses ettenähtud minimaalmääras.

§ 100

lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela lapsega koos.

§ 99

lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2012.a. on 145 eurot ühe lapse kohta kuus. Alates

2. 2013 on elatise minimaalmäär 160 eurot. Kostja on võtnud õigeks hageja nõude elatisele alates aprillist 2013 summasd 100 eurot kuus lapse kohta põhjusel, et tema ema maksab laste ema õppelaenu ja kostja maksab selle oma emale tagasi. Kohus ei pea võimalikuks tasaarvestada lastele maksmisele kuuluvat elatist muude kostja poolt kantud kuludega. VÕS § 1562 lg. 1 järgi põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu, e. siis võib kostja ema esitada hagejate seadusliku esindaja vastu nõude tema poolt makstud õppelaenu ulatuses. Selle summa tasaarvestamine elatise nõudega ei ole võimalik (VÕS § 200 lg. 1 p. 1). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemustega, ei ole ülemmäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate nõue kuulub rahuldamisele täielikult. lk 6 Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtunik: Külli Mõlder