) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 25.01.2013.a kohtule hagiavalduse Axxx Kxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 8156,78 eurot, millest põhiosa on 5499,89 eurot, intressid 363,22 eurot, viivised 2005,86 eurot ja teenustasu 287,81 eurot, ning lisanduv viivis 7,75% aastas põhinõudelt summas 5499,89 eurot. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati
Menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema Mxxx Kxxxxx 14.02.2013.a.
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 2-13-4203 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud 22.05.2007.a kodulaenu lepingu nr L070026686. Lepingu lisa 1 alusel, sõlmitud 22.05.2007.a, lisati laenusaajana lepingule Mxxxx Rxxxxxxxx. Lepingu kohaselt väljastas hageja AxxxxKxxxxxxxx ja MxxxxxRxxxxxxxxxxx laenusumma 12790 eurot korteriomandi ostuks ning Axxx Kxxxxx ja Mxxxx Rxxxxxxxx kohustusid selle tagastama maksegraafiku alusel 15.06.2007.a–15.05.2037.a. Tulenevalt lepingu 1 p.-st 4 oli laenu 6 kuu EURIBOR + 1,200% aastas ning Axxx Kxxxxx ja Mxxxx Rxxxxxxxx kohustusid tasuma intressi igakuiselt alates 15.05.2007.a. Isikud oma kohustust ei täitnud, jättes tasumata intressi- ja laenumaksed alates 15.06.2009.a. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mxxxx Rxxxxxxxxx suhtes kuulutati 27.09.2010.a välja pankrot. Pankrotimenetluse käigus müüdi laenu tagatiseks olev korter, müügisummast laekus panga võlgnevuse kustutamiseks 800 eurot. Mxxxx Rxxxxxxxxx suhtes on algatamisel võlgadest vabastamise menetlus. 08.01.2010.a saatis hageja kostjale ja MxxxxxRxxxxxxxxxxx lepingu ülesütlemise teatise, milles teatas, et lepingujärgse võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 26.02.2010.a. Võlgnevust ei tasutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud 24.01.2013.a seisuga viiviste suuruseks kokku 2005,86 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 25.01.2013.a kuni põhinõude täitmiseni 7,75% aastas.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 25.01.2013.a – 01.04.2013.a viiviste suuruseks 77,38 eurot (põhivõlg 5499,89 eurot x 0,021 % x 67 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 425 eurot.
lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 3 2-13-4203 Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt kuulub hagihinnaga kuni 9000 eurot (käesolevalt 8583,02 eurot) tasumisele riigilõiv, kui hagiavaldus on esitatud e-toimiku kaudu summas 425 eurot ja riigilõivu täismäär on 500 eurot. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust e-toimiku kaudu vaid tavalise e-kirjana, mistõttu oleks ta pidanud tasuma riigilõivu summas 500 eurot. Käesolevalt on hageja kohustatud isikuks, kellelt tuleks
Kohus, lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab, et kuna kõik menetluskulud antud juhul jäävad kostja kanda, siis tuleb vähem tasutud riigilõiv summas 75 eurot välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Riigilõiv summas 425 eurot, mille on hageja tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.