kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on
lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt
lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.
lg-le 1 (
Kohtumääruse resolutsiooni punkt 4 ja 5 peale võib Eesti vabariik Rahandusministeeriumi kaudu ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitas pankrotihaldur kohtule järgmise aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli A M (pankrotis) alljärgnev vara: AS-is Swedbank arvelduskonto nr 1108449986, mille saldo oli 30,72 eurot; AS-is Eesti Krediidipank arvelduskonto nr 4278688890101, mille saldo oli 2,53 eurot. Haldur müüs sõiduauto XX) 200 euroga. Müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole. Seega on pankrotimenetluses on väljamakseteks 233,25 eurot. 2) andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele, paberile, faksipaberile; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldaja ja võlgnikuga ning võlgniku ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldaja esindajaga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, panga teenustasud, kulutused tasulistele kuulutustele, transpordikulud, jmt): 700 eurot (alus: Pärnu Maakotu 25.05.2012 a. määrus); Pankrotihalduri arvestatav tasu 675 eurot (alus
Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 1375 eurot. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 3 Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; Elisa Eesti AS 628,09 eurot, Folkia AS Eesti filiaal 491,55 eurot; Lindorff Eesti AS 392,57 eurot; OÜ ITM Inkasso 634,84 eurot; ERA Liisingu Inkassoteenused AS 731,25 eurot; BIGBANK AS 5296,15 eurot; Swedbank AS 1372,74 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.A M (pankrotis) ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et A M on pankrotimenetluse ajal saanud 2012.a. maksustatavat tulu OÜ-lt X järgmiselt: jaanuaris 424,16 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 54,56 eurot, töötuskindlustusmaks 11,88 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 8,48 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 349,24 eurot; veebruaris 635,08 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 96,73 eurot, töötuskindlustusmaks 17,78 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 12,70 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 507,87 eurot; märtsis 612,80 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 92,27 eurot, töötuskindlustusmaks 17,16 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 12,26 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 491,11 eurot; aprillis 676,61 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 105,03 eurot, töötuskindlustusmaks 18,95 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 13,53 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 539,10 eurot; mais 649,11 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 99,53 eurot, töötuskindlustusmaks 18,18 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 12,98 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 518,42 eurot; Seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale ja 3 alaealise lapse ülalpidamiseks lubatud a’ 1/3-le alampalgast, seega 2012 aastal on see summa A M puhul 580 eurot. Seega saadud töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole ja pankrotivara hulgas on väljamakseteks 233,25 eurot. 4 Haldur kutsus 11.06.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse jätkamise või lõpetamise ning pankrotimenetluse rahastamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.06.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda võetud laenukohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes
lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. A M on esitanud koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 02.04.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine. 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.03.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Nii kuulutuse väljatrükk kui ka koopia koosoleku protokollist on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga. Haldur kutsus 16.04.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine. 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.04.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 11.06.2012.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse jätkamise või lõpetamise ning pankrotimenetluse rahastamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.06.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes § 157 p 2, § 158 lg 4, § 168, § 65 lg 1 ja lg 11, ning § 171, § 172 lg 6 palub haldur:
Määrata A M (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri Ly Müürsoo tasuks 675 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork (reg.kood 116387863, arvelduskonto nr 10220208629228 AS-s SEB Pank), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo ( ) tegutseb; 2. Välja mõista A M pankrotimenetluse kuludest 466,75 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork (reg.kood 116387863, arvelduskonto nr 10220208629228 AS-s SEB Pank). Taotluse põhjenduste kohaselt Pärnu Maakohus kuulutas tuginedes
määrusega, kuna võlgnik oli koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Haldur on tuvastanud, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Haldur võõrandas A Mle kuulunud XX 200 euroga. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli A M’l järgmised arvelduskontode jäägid: AS-is Swedbank arvelduskonto nr 1108449986, mille saldo oli 30,72 eurot; AS-is Eesti Krediidipank arvelduskonto nr 4278688890101, mille saldo oli 2,53 eurot. Maksu- ja Tolliameti 11.06.2012.a. vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et A M on pankrotimenetluse ajal saanud 2012.a. maksustatavat tulu OÜ-lt X järgmiselt: jaanuaris 424,16 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 54,56 eurot, töötuskindlustusmaks 11,88 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 8,48 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 349,24 eurot; veebruaris 635,08 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 96,73 eurot, töötuskindlustusmaks 17,78 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 12,70 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 507,87 eurot; märtsis 612,80 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 92,27 eurot, töötuskindlustusmaks 17,16 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 12,26 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 491,11 eurot; aprillis 676,61 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 105,03 eurot, töötuskindlustusmaks 18,95 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 13,53 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 539,10 eurot; mais 649,11 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks 99,53 eurot, töötuskindlustusmaks 18,18 eurot ja kohustuslik kogumispensioni makse 12,98 eurot, väljamaksmisel kuuluv summa oli 518,42 eurot; Seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale ja 3 alaealise lapse ülalpidamiseks lubatud a’ 1/3-le alampalgast, seega 2012 aastal on see summa A M puhul 580 eurot. Seega saadud töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole ja pankrotivara hulgas on väljamakseteks 233,25 eurot. Pärnu Maakohus kinnitas 25.05.2012.a. määrusega halduri tehtud vajalikud kulutused summas 700 eurot. Pärast A M pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud:
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 1 viimase lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb.
lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. A M pankrotivara hulgas on pankrotimenetluse kulude katmiseks 233,25 eurot, seega on pankrotimenetluse kuludest katmata 466,75 eurot. KOHTU SEISUKOHT 3. Pankrotimenetluse lõpetamine
p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 158).
lg 1,2,3 ja 4 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik 7 olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi. Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Antud menetluses on haldur esitanud kohtule aruande 11.07.2012.a. Haldur on 11.06.2012.a. kutsunud kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse jätkamise või lõpetamise ning pankrotimenetluse rahastamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine
lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.06.2012.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega võib järeldada, et võlausaldajatel ei ole huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja esitatud aruandega asub seisukohale, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele seoses pankrotimenetluse raugemisega. Kohus ei ole tuvastanud, et antud pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub halduriga selles, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda endale võetud laenukohustusi. Seega on pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohus leiab, et pankrotihaldur L.Müürsoo tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. 4.Pankrotihaldur palub määrata enda tasuks 675 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork, mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb ning välja mõista välja mõista A M pankrotimenetluse kuludest 466,75 eurot menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork, kuna pankrotivara hulgas on väljamakseteks vaid 233,25 eurot.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 1 viimase lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. 8
lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik määrata pankrotihalduri tasuks 500 eurot ja kulude katteks 130.25 eurot. Kohus leiab, et antud summad vastavad käesoleva pankrotimenetluse eripära arvestades halduri tehtud tööle st pankrotimenetlus ei ole olnud keeruline ning pankrotihalduri tegevus piirdus üksnes ainsaks pankrotivaraks olnud sõiduauto võõrandamisega summas 200 €, muid laekumisi vara hulka toimunud ei ole, samuti ei ole väljamakseid tehtud ning ühtegi tehingut ei ole tagasivõitmise korras vaidlustatud ega muid hagisid kohtusse esitatud. Kohus on seisukohal, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu ja kulusid vähendada. Ei ole mõeldav, et antud pankrotimenetluse kulud ületaksid vara väärtust üle 3 korra. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kohus olles tutvunud halduri esitatud menetlusabi taotlusega leiab, et kuna A.M pankrot on välja kuulutatud
lg 11 sätestatud korras, tuleb tuginedes
lg-le 11 A.Mle anda halduri tasu ja kulutuste kandmiseks riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot. 5. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik A.M on ühes pankrotiavaldusega 27.12.2011 esitanud kohtule ka avalduse oma kohustusest vabastamiseks, kus ta on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Nimetatud avaldusega on võlgnik kinnitanud, et kohustub täitma
nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Haldur on nimetatud informatsiooni kajastanud ka 11.06.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teates.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur avaldas viimati 5.06.2012.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse A.M võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta päevakorraga: 1. Pankrotimenetluse jätkamise või lõpetamise ning pankrotimenetluse rahastamise otsustamine, 2. Usaldusisiku nimetamine
Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Arvestades, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.01.2012, on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avalduse
Võlgniku avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole A.M kohustustest 9 vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A M kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Kuna ükski võlausaldaja ei näidanud üles huvi usaldusisiku määramise suhtes, nõustub kohus pankrotihalduri ettepanekuga selles, et A.M suudab ise täita usaldusisiku kohustusi. Seega jätab kohus antud juhul usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Muu usaldusisiku määramine tooks muuhulgas kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Reena Undrest Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.