Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Starman esitas 03.01.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxxx Txxxxxxx vastu võlgnevuse 184,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 183,97 eurot nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. veebruariks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat
Määrus ja hagimaterjalid on vastu võetud kostja abikaasa Axxxxx Txxxxxxx poolt 19.01.2012.a (tl 29).
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2008.a lepingud (kliendileping nr 5371213 ja leping nr L400166), mille alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenust ning andis kostja kasutusse DigiBoxi. Kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas hageja poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Vastavalt Üldtingimuste punktile 8.1 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,2% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja nõudis 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja on saanud hagejalt kaupu ja teenuseid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot ning õigusabikulud 159,78 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ehkki nimetatud menetluskulu jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse, ei loe kohus seda menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist keeruka õigusliku probleemiga ning hagiavaldus iseenesest on üsna trafaretne. Ka lisatud tõendid on hagejal endal olemasolevad, nende hankimiseks ei ole tulnud teha täiendavat tööd. Nõue kuulub n.ö. masshagide hulka, millesarnaseid õigusteenust osutav Julianuse Õigusbüroo OÜ vormistab igapäevaselt. Kohtuistungit ei peetud, õigusabi osutamine nõude kohtuliku menetluse raames on seisnenud ainult dokumentide esitamises kohtule. Seetõttu leiab kohus, et õigusabikulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähendatud summas- summas 63,91 eurot.
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.