← Eesti

2-08-88176/25

Obsah (11)§ 65§ 175§ 172§ 173§ 171§ 162§ 153§ 163§ 651§ 169§ 170

2-08-88176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2011.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-88176 Tsiviilasi Võl

§ 65

,§ 65.1, § 66, § 157 p.5, § 162, § 163, § 164 , § 165 lg.3, § 171, § 172 ja § 173

  1. Lõpetada Alar Jaanson (pankrotis), pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
  2. Kinnitada Alar Jaanson (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne pankrotihaldur Raivo Piirla poolt 27.01.2011.a koostatud kujul ning selle lisana iga võlausaldaja tunnustatud nõude rahuldamata jäänud osa suurus alljärgnevalt: II rahuldamisjärk - Tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded ja I rahuldamisjärgus panditud vara arvelt rahuldamata jäänud nõuded:
  3. AS Swedbank registrikood 10060701 II rahuldamisjärku arvatud nõue 261 097.08€ (4 085 281,50 krooni) väljamaksmata.
  4. OÜ Wenkaru registrikood 10335977 II rahuldamisjärku arvatud nõue 141 525.95€ (2 214 400.krooni) väljamaksmata.
  5. J.K. tunnustatud nõude suurus 803.90 € (12 578,25 krooni) välja maksmata raha suurus 803.90 €
  6. AS Plasto registrikood 10097360 tunnustatud nõude suurus 655.09 € (10 250.- krooni), välja maksmata raha suurus 655.09 €; 1

(7)2-08-88176
  1. AS SEB Liising registrikood 10281767 tunnustatud nõude suurus 9 285.63 € (145 288,48 krooni), välja maksmata raha suurus 9 285.63 € ;
  2. M.K. tunnustatud nõude suurus 23 370.38 € (365 667.- krooni), välja maksmata raha suurus 23 370.38 € ;
  3. K.K. tunnustatud nõude suurus 26 081.58 € ( 408 088.- krooni), välja maksmata raha suurus 26 081.58 € ;
  4. L.K. tunnustatud nõude suurus 139 194.01€ (2 177 913.- krooni) , välja maksmata raha suurus 139 194.01 € ;
  5. OÜ Laenupunkt registrikood 11530391 tunnustatud nõude suurus 62 175.94 € (972 842.- krooni) välja maksmata raha suurus 62 175.94 € ;
  6. Allik-Trans OÜ registrikood 10794656 tunnustatud nõude suurus 21 467.03€ (335 886.- krooni) välja maksmata raha suurus 21 467.03€;
  7. M.R. tunnustatud nõude suurus 201 894.60 € (3 158 964.- krooni), välja maksmata raha suurus 201 894.60 €.
  8. Swedbank Liising AS registrikood 10434248 tunnustatud nõude suurus 4 819.74€ (75 412,57 krooni), välja maksmata raha suurus 4 819.74 €.
  9. K.K. tunnustatud nõude suurus 38 346.99 € (600 000.-krooni), välja maksmata raha suurus 38 346.99 €;
  10. J.P. tunnustatud nõude suurus 25 564.66 € (400 000.-krooni), välja maksmata raha suurus 25 564.66 € ;
  11. I.R. tunnustatud nõude suurus 14 699.68 € (230 000.-krooni) , välja maksmata raha suurus 14 699.68 €; Kokku on teises rahuldamisjärgus võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa 970 982,26 €.
  12. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  13. Vabastada Raivo Piirla füüsilisest isikust võlgniku, Alar Jaanson (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  14. Algatada menetlus võlgnik Alar Jaanson kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Määrata Alar Jaanson’i (pankrotis) usaldusisikuks Raivo Piirla ja kohustada usaldusisikut võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitama Pärnu Maakohtule aruanne.
  2. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi : Usaldusisikul anda Alar Jaanson´le üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 8. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, 2

(7)2-08-88176 siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Pankrotimenetluse kulud
  1. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgnik Alar Jaanson’i kanda.
  2. Määrata Alar Jaanson’i (pankrotis) pankrotihalduri tasu ja välja mõista see Alar Jaanson`ilt (pankrotis) Raivo Piirla kasuks.
  3. Kinnitada pankrotihalduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohus kuulutas 09.03.2009.a. välja Alar Jaanson’i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Raivo Piirla. Alar Jaanson (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus
  4. juuni 2009.a, kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 04.01.2011.a., jaotusettepaneku alusel on jaotis välja makstud. Võlgnik on kohtule esitanud võlgadest vabastamise avalduse 27.03.2009.a. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel vastavalt

§ 171

sätetele.

§ 162

lg.1 alusel koostatud pankrotihalduri lõpparuande kohaselt laekus pankrotivarasse pandiesemete müügist 115 040,97 € (1 800 000.- kr), Müüdud pankrotivaraks oli: 1) korteriomand (

  1. järjekohal hüpoteek summas 2 400 000.- kr AS Hansapank kasuks) - vara müügist laekunud 51 129.32 € (800 000.- kr) ; 2) kinnistu (
  2. järjekohal hüpoteek summas 450 000.- kr AS Hansapank kasuks;
  3. järjekohal hüpoteek summas 450 000 kr AS Hansapank kasuks;
  4. järjekohal hüpoteek summas 1 700 0000.- kr OÜ Wenkaru kasuks) - vara müügist laekunud 63 911.65 € (1 000 000.- kr). Kokku varade müügist laekus 115 040,97 € (1 800 000.- kr). Vara välistamist ning tagasivõitmist ei ole toimunud ega ole selliseid nõudeid ka esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei ole makstud, massikohustusena tasutud maamaks 9,24 €. Väljamaksmisele kuulus esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud ja pandiesemega tagatud AS Swedbank nõue

§ 153

lg.2 ulatuses pandieseme müügist saadud rahast 97 784,82 € (1 530 000.-kr), teise rahuldamisjärku arvati esimese rahuldamisjärgu nõuded selles ulatuses, mis jäi rahuldamata pandieseme arvelt. II rahuldamisjärku arvatud ja II rahuldamisjärgus - vastavalt 3

(7)2-08-88176

§ 153lg.1 p.2.

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamiseks väljamakseid ei tehtud. III rahuldamisjärgus väljamakseid ei tehtud. Haldur leiab, et võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks on ammendatud. Lõpparuande koostamise kuupäevaks Alar Jaanson’i (pankrotis) pankrotimenetluses on müüdud kõik võlgnikule kuulunud vara, müümata pankrotivara ei ole ja puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pankrotimenetluse käigus oli pankrotihalduri tegevus seotud võlgniku vara müügiga ja võlgniku tehingute uurimisega võimalike tagasivõitmise tehingute ja nende võimaluste analüüsimisega ja menetlustoimingute nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine, jaotusettepaneku koostamine ja suhtlemine võlausaldajatega ja võlgnikuga. Vara müügiga seonduvalt viidi läbi enampakkumised seaduses ettenähtud korras ja enampakkumise hinnad kooskõlastati pankrotitoimkonnaga. Vara müük kestis ca. 1,8 aastat, millega kaasnesid vara haldamisega seotud kulud, elekter, pankrotimenetluse büroo kulud 2009.aastal ja transpordikulud. Menetluse käigus hagisid esitatud ei ole, kuna perspektiivsed hagi esitamise alused puudusid, haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud ettevõtjana tegevust, võlgnik võttis enda nimel kohustusi, mida hilisemalt seoses OÜ Estera Baltic pankrotistumisega tuli võlgnikul isiklikult täita. Selgituseks võlgnik oli OÜ Estera Baltic juhatuse liige ja ainuomanik, OÜ Estera Baltic suhtes välja kuulutatud pankrot 16.12.2008.a, millega kaasnesid kohustused käenduslepingutest tulenevalt, lisaks oli võlgnik laenanud võlausaldajatelt raha OÜ Estera Baltic väljatoomiseks majandusraskustest, pankrotiga seonduvat raha enam tagasi ei saadud, kuid kohustusi tuli täita. Pankrotihaldur on seisukohal, et antud juhul puuduvad halduril piisavad alused väita, et võlgniku käitumises esineks kuriteotunnustega tegu seoses laenude võtmisega. Pankrotihaldur palub lõpetada Alar Jaanson’i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest ning otsustada Alar Jaansoni võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud kulud ning määrata pankrotihalduri lõpliku tasu suurus. Menetluse käik 27.03.2009.a. on Alar Jaanson (pankrotis) esitanud Pärnu Maakohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses kinnitas Alar Jaanson, et talle pole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sellega seoses märgib haldur lõpparuande kinnitamise taotluses, et on nõus enda usaldusisikuks määramisega. 07.02.2011.a võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldaja AS Swedbank leidis, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on ta nõus R. Piirla nimetamisega võlgniku usaldusisikuks (üldkoosoleku protokoll on kohtule esitatud 30.03.2011.a). Kohus informeeris 30.03.2011.a ja 02.06.2011.a kirjadega võlausaldajaid ka Alar Jaanson’i avaldusest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võimalusest

§ 171

lg 1 teise lause kohaselt esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 5 võlausaldajat 15-st on esitanud A. Jaanson’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Võlausaldaja I.R. 28.06.2011.a avalduses on viidanud, et Alar Jaanson’il on veel võlausaldajaid, kes ei ole pankrotimenetluses nõuet esitanud s.o. R.T., E.T., U.V. ja J.V. Samuti, 4

(7)2-08-88176 et Alar Jaanson laenas paljudelt raha, aga tagasi ei maksnud, ainult lubas. Samuti lubas võlgnik tagatiseks elamu, kuid kuna laenu oli kähku vaja pidi vormistamine jääma hiljemaks, korduvalt lubas igasuguseid variante ja väitis, et on ainukesena talle võlgu, aga tegelikult oli võlausaldajaid rohkem. I.R. on kategooriliselt vastu võlgadest vabastamisele. Võlausaldaja OÜ Wenkaru 15.06.2011.a kirjalikus vastuväites leidis, et Alar Jaanson on kahtlustatav maksualase kuriteo toimepanemises (kriminaalasi nr 06930000057), mille menetlus on pooleli Pärnu Maakohtus, samuti esitas A. Jaanson pahatahtliku hagi OÜ Wenkaru vastu (ts.asi nr 2-08-14570) eesmärgiga takistada OÜ Wenkaru poolt alustatud täitemenetluse läbiviimist, millega takistas võlgnik enne pankrotimenetluse algatamist tahtlikult võlausaldaja nõude rahuldamist. Võlausaldaja M.K. ei ole vastuväiteid põhjendanud. Võlausaldaja J.K. märkis, et võlgnik tasus viimati osa võlast 2007 aastal ja hiljem lubas võlgnevuse tasuda, kuid lõpuks ei vastanud ka kõnedele. Võlausaldaja K.K`i väitel Alar Jaanson võlga tagasi ei maksnud, kuigi tal olid selleks võimalused. 13.07.2011.a teatas pankrotihaldur vastuseks kohtu järelpärimisele, et OÜ Wenkaru poolt viidatud maksualase kuriteoga seotud kriminaalasjas nr. 1-08-7666 on 29.04.2010.a. määrusega menetlus Alar Jaanson suhtes lõpetatud. Haldurile oli teada ka kriminaalasi nr.07267001129 (KarS §201 lg.1 tunnustel), mille kohta on prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22.03.2011.a., andmed edasikaebamise kohta halduril puuduvad. Kõigis eelmärgitud kriminaalasjades süüdimõistvat otsust teadaolevalt tehtud ei ole. I.R.’i avalduses märgitu osas esitas haldur järelpärimise võlgnikule, kes oma kirjalikus vastuses kinnitas kohustusi R.T.’ile summas 50 000.-krooni ja E.T.’le summas 25000.-krooni (nimetatud isikud ise nõudeavaldusi pankrotimenetluses esitanud ei ole). Varade ja võlgade nimekirjas pole Alar Jaanson nimetatud isikuid ära märkinud, põhjendades seda sellega, et on tarvitanud kangeid rahusteid ja seepärast on jätnud isikud märkimata. Pankrotiseaduse § 171 lg.2 p.5 kohaselt võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, sellisel juhul kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust. Antud olukorras, jätab pankrotihaldur kohtu otsustada ja hinnata võlgniku käitumist (tahtlust selles osas), kas esineb alus jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Muude isikute osas võlgnik eitab laenukohustuste olemasolu. 04.08.2011.a avalduses võlgnik Alar Jaanson tunnistas kohtule, et inimliku eksimuse tõttu on unustanud esitada andmed võlausaldajate R.T. (võlg 50 000 EEK) ja E.T. (võlg 25 000.- EEK) kohta, sest on haige ja kipub asju unustama. Võlgnik kinnitab, et U.V.’le ja J.V.’le ta midagi võlgu ei ole, esitades kohtule nende isikute allkirjastatud kinnitused. Kohtu seisukoht Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega vastavalt

§ 163on põhjendatud.

Halduri poolt esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotihaldur vabastada tema ülesannetest. Vastavalt

§ 163

lg.4 märkida määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata ja Ametlikes Teadaannetes avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud tegevus ettevõtjana, kus võlgnik võttis endale kohustusi, mida hilisemalt seoses OÜ Estera Baltic pankrotiga tuli võlgnikul seoses käenduskohustusega isiklikult täita. 5

(7)2-08-88176 Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulud on kokku summas 1187.84 eurot s.o. menetluse büroo kulud 2009-2010.a., elekter, vara haldamiskulud, transpordikulud, riigilõivud, teadaannete avaldamise kulud ja panga ülekannete kulud. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb kohtu poolt kinnitada. Masskohusena on tasutud maamaks 9,24 eurot. Samuti on tasutud ajutise halduri tasu 843.63 eurot. Pankrotihalduri tasu nõue summas 11 440.18 eurot (lisandub sotsiaalmaks 3775.26 eurot) on põhjendatud ja halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Tasu määr vastab

§ 651sätestatule.

Pankrotivaralt suurusega 115 040.97 eurot (64 001- 128 000) on halduri tasu alammäär 7861 eurot + 7% halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt s.o. 3573 eurot. 2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 27.03.2009, seega seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti on võlgnik

§ 170

lg 2 kohaselt avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamisele on vastuväited esitanud võlausaldajad J.K., K.K., M.K., OÜ Wenkaru ja I.R..

§ 171

lg.2 järgi algatamata, kui kohus võib võlgniku kohustusest vabastamise menetluse jätta 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 – 381.1 nimetatud kuriteo toimepanemises, 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist v. pärast seda andnud tahtlikult v. raske hooletusega ebaõigeid v. ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi v. muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt v. sihtasutuselt v. vältida maksude maksmist, 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustusest vabastada v. jätnud võlgniku avalduse kohustusest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on toime pannud pankrotikuriteo, 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist v. pärast seda tahtlikult v. raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muuhulgas vara raiskamist, 5) võlgnik on tahtlikult v. raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid v. mittetäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute , võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult v. raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Pärnu Maakohtu määrusega 29.04.2010.a. on Alar Jaanson`i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 386 lg.1 (alates 15.03.2007.a. KarS § 389.1 lg.1) järgi lõpetatud. Prokuratuuri loal on lõpetatud 22.03.2011.a. määrusega kriminaalmenetlus kriminaalasjas 07267001129 KarS §201 lg.1 järgi Alar Jaanson`i suhtes. Seega võlgnik ei ole süüdi mõistetud

§ 171

lg.2 p.1 sätestatud kuritegudes ja võlausaldaja OÜ Wenkaru vastuväited selles osas ei ole põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik Alar Jaanson on OÜ Wenkaru vastu esitanud pahatahtliku hagi (tsiv. asi 2-07-22305), millega on takistanud tahtlikult võlausaldaja nõude rahuldamist. Antud asjaolud ei ole tõendatud. 6

(7)2-08-88176 Kohus ei ole ka tuvastanud, et võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist v. pärast seda tahtlikult v. raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist v. vara raisanud. J.K. (K.) vastuväites toodud asjaolud, et võlgnik maksis viimati võlast osa 2007 aastal ja vaatamata korduvatele lubadustele ei ole midagi rohkem tasunud ja lõpuks ei vastanud ka kõnedele , ei anna alust jätta võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatamata. Samuti K.K.`i väited, et Alar Jaanson võlga tagasi ei maksnud , kuigi võimalused tal selleks olid ja I.R.i väited, et võlgnik lubas võlgnevust tasuda ja anda tagatiseks kinnistu ning kinnitas , et teisi võlausaldajaid ei ole. Kohustusest vabastamise menetluse saab jätta

§ 171lg.2 p.4 järgi algatamata, kui võlgnik on tahtlikult v.

raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Võlausaldaja M.K. ei ole vastuväiteid üldse põhjendanud. Asjas on tõendamist leidnud , et võlgnik on jätnud pankrotimenetluses kohtule esitama andmed kahe võlausaldaja kohta. Võlgnik ise tunnistab, et on jätnud esitama andmed võlausaldajate R.T.`i (nõue 3195.58 eurot) ja E.T. (nõue 1597.79 eurot) kohta inimlikust eksimusest, need isikud ei pöördunud ka ise kohtu poole ja kuna ta on haige inimene siis kipub asju unustama. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik jättis andmed esitamata tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg.1 järgi seaduses v. lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg.2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lg.3 järgi hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Lg.4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Lg.5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel v. lõpetamisel. Seda, et Alar Jaanson jättis 2 võlausaldajat pankrotimenetluses nimetamata tahtlikult soovides õigusvastast tagajärge, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluses on nõuete kogusumma väga suur s.o. 1 068 767.08 eurot ning võlausaldajaid on palju ja võlgnik on jätnud kohtule esitamata kahe võlausaldaja andmed, kelle nõuded ei ole suured ( kokku 4793.37 eurot) võrreldes nõuete kogusummaga ja kes ise ei ole samuti pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ning võlgniku tervisliku seisundit ,siis ei saa seda käsitleda raske hooletusena s.o. käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisena. Kohus leiab, et tegemist on küll hooletusega s.o. käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, kuid see ei ole aluseks kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Antud võlausaldajate õigused ei ole ka rikutud, kuna nad ise ei ole oma nõuet pankrotimenetluses üldse esitanud. Võlgnik kohtule esitanud avalduses on põhjendanud 2 võlausaldaja kohta andmete esitamata jätmist oma tervisliku seisundiga. Kohus on krim.asjas 1-08-7666 29.04.2010.a. määrusega lõpetanud krim. menetluse, kuid pannud isikule kohustuse 6 kuu jooksul hüvitada krim. menetluse kuluna 1937 krooni ja maksta riigituludesse 50 000 krooni. Seoses sellega, et Alar Jaanson`il on olnud haiguse näol kaalukas takistus kohustuse mittetähtaegseks täitmiseks on kohus nimetatud tähtaega kahel korral määrusega pikendanud s.o. kuni 31.12.2011.a.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Seega kohus algatab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolek nõustus sellega, kui usaldusisikuks nimetatakse pankrotihaldur Raivo Piirla. Seega kohus nimetab Alar Jaanson`i usaldusisikuks võlgadest vabastamise menetluses Raivo Piirla. Ivika Sillaots Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.